Tamsalu kultuurimajas algas kauaoodatud remont
Järgneva aasta jooksul tehakse Tamsalu kultuurimajas 1,8 miljoni eest renoveerimistöid, mille käigus remonditakse esimene korrus ning tehakse korda tehnilised süsteemid, lisaks värskendatakse hoone välisilmet.
Liisi Kanna
Kuigi hoone ees võis juba sel nädalal näha koppa askeldamas, siis sees läheb ehitus lahti järgmisel nädalal. „Esmaspäeval kolib ehitaja sisse, ja meie välja,“ sõnas Tamsalu kultuurimaja juhataja Tiia Uudeberg.
Kolmapäeva pärastlõunal toimus koosolek kultuurimaja, Tapa valla ning ehitusfirma Eviko OÜ esindajate vahel, kus veel korralduslikku poolt arutati, lõplikult selgeks sai ka see, et tavapäraste tegevustega tööde ajal hoones jätkata ei saa.
„Arvati, et kõik 13 kuud on suhteliselt tolmurikkad. Ma loodan, et osad ringid saavad gümnaasiumisse kolida. Meil on palju tantsurühmasid, nemad saavad ehk ka koolis ja lasteaia saalis käia. Kunstiklassi loodame siiski siia jätta, seal on keraamikaahjud, mida ei tahaks tassima hakata,“ rääkis Uudeberg.
Hoolimata segadusest, mida välja kolimine kaasa toob, on kultuurimaja juhataja uuenduste üle väga õnnelik, sest kogu tema seal töötatud 22 aasta jooksul on seda väga oodatud. „Ütlesin kohe, et mina enne ei usu, kui oma silmaga näen. Ja nüüd hakatigi pihta,“ rõõmustas Tiia Uudeberg.
Väikeseid remonte ja uuendusi on aja jooksul tehtud, kuid hoone tervikuna on väsinud. Nüüd remonditakse fuajee, väike saal ja suur saal ning mitmed abiruumid. Suur saal saab uue sisustuse, valgustuse, lavatehnika. Korrastatakse või paigaldatakse uued tehnilised süsteemid: vesi ja kanalisatsioon, signalisatsioon, ventilatsioon, küttesüsteem, elekter.
Mõned asjad valmistavad juhatajale aga iseäranis heameelt. „Meil on kaks suurt rõõmu. Praegu ei ole teatrisaalis enam valgust – kõik juhtmed ja prožektorid on oma aja ära elanud. Selle saab korda. Ja majja pannakse soe vesi sisse – saame pesta ja korralikud riietusruumid,“ tõi Uudeberg välja hädavajalikke uuendusi, lisades, et tulevad ka invatualetid ja kaldteed.
Juhataja sõnul on hoone arhitektuuritudengite huviobjektiks, kuna see on säilinud algsel kujul. Väljast kavatsetaksegi kultuurikoda jätta üldjoontes muutmata – dolomiitplaadid puhastatakse ära ning katkised vahetatakse välja. Maja ees ehitatakse ümber trepid ja terrassid ning parkla.
Ruumiplaneeringus tuleb aga funktsionaalsuse huvides siiski mõningasi muudatusi teha. Näiteks omaette vaatamisväärsuseks olev üüratu kõrge lavadekoratsioonide ladu tehakse madalamaks – selle kohale paigutatakse ventilatsiooniagregaadid. Ka eraldi ruumi mõõdu välja andvad koridorid leiavad tulevikus otstarbekamat kasutust – näiteks seatakse lavatagusesse koridori sisse grimmituba.
Kuid ka sees säilitatakse ajastuhõngu. Näiteks jäetakse renoveerimisprojekti järgi alles isepärased originaallaed. Ka tahaks Uudeberg kuigipalju sisustusest säilitada – näiteks ehitusajast pärit pehme mööbli võiks tema meelest osaliselt taastada. Sisustuse küsimused pole aga detailsemalt veel kõne all olnud.
Lähema aasta jooksul teostatavad tööd on tegelikult vaid üks osa plaanitavast – esimene etapp. Projekt on koostatud kogu hoone renoveerimiseks ning järge jäävad ootama teine, kolmas ja nullkorrus.
Kultuurimaja juhataja Tiia Uudeberg renoveerimistöid tutvustamas. Kuigi suurem osa uuendusi tehakse hoone sees, alustati projekti elluviimist majaesistest treppidest.
Foto: Liisi Kanna
