Tamsalu vallas kütiti katkuviirust kandnud metssiga
Möödunud reedel jäi Tamsalu vallas jahimeeste püssitoru ette metssiga, kelle organismist tuvastas hilisem analüüs Aafrika seakatku viiruse. Suure tõenäosusega oli see siga haiguse läbi põdenud, ellu jäänud ja muutunud seejärel viirusekandjaks.
Aivar Ojaperv
Reedel kütiti Tamsalu vallas kolm metssiga, viirus avastati neist ühel. Vastava analüüsi tulemused selgusid esmaspäeval.
„Seni oli jahimeestel kohustus võtta analüüsid kõikidelt Tamsalu, Väike-Maarja ja Rakke vallas kütitud metssigadelt, aga ilmselt pärast uue juhtumi ilmnemist see tsoon laieneb,“ ütles Rakvere Jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak.
Tamsalu vallas matmiskohta pole
Eesti üks suuremaid seakasvatuspiirkondi Viljandimaa järel on Lääne-Virumaa ja meie maakonna suurim selles valdkonnas on omakorda Tamsalu vald, kus kasvatatakse umbes 15 000 kodusiga. „Hoiame hinge kinni, et midagi ei juhtuks,“ lausus Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg. „Farmiomanikud on tublid, meetmed on kasutusele võetud, aga üheainsa lolli juhuse tõttu võib kõike juhtuda.“
Paar nädalat tagasi maavanema juures toimunud kohtumisel lepiti kokku, et nii omavalitsusjuhid kui ka seakasvatajad koostavad kriisiplaani „juhuks kui“. Uudebergi sõnul võib ju plaani koostada, aga palju küsimärke jääb sellele vaatamata õhku rippuma.
„Näiteks meie vallas sellist kohta pole, kuhu saaks nakatunud ja hukatud sigasid matta,“ rääkis ta. „Asume Pandivere piirkonnas, põhjavesi on siinkandis kaitsmata. Ma ei oska terve maakonna kohta sõna võtta, aga kaldun arvama, et kui Lääne-Virumaal ongi ohutuid matmiskohti, siis on need väga üksikud. Igal juhul tuleks hukatud sead vähemalt meie vallast ära vedada või põletada.“
Jutt ja tegelikkus ei lähe kokku
Mis puutub reedel kütitud metssiga, siis jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak tõi esile asjaolu, milles hakkab välja kooruma teatud muster. „Lõuna-Eestis on katkupisik leitud juba surnud sigadelt,“ selgitas ta. „Ida-Virumaal, ja nüüd ka meil, on aga tabatud sigu, kes on katku läbi põdenud ja üle elanud ning kannavad nüüd viirust edasi.“
See tähendab, et sugugi mitte kõik sead ei sure katku. Tugevamad jäävad ellu ja kannavad viirust edasi, mis on väga ohtlik, sest viirus võib alles jääda kümneteks ja kümneteks aastateks.
Ametimehed eesotsas maaeluminister Urmas Kruusega on rääkinud ja otsustanud, et viirusohu minimiseerimiseks tuleks metssigu küttida võimalikult palju. Villaku sõnul on selline soovitus vaid jutuks hea.
„Metssigade küttimine on suurenenud aasta-aastalt ja seda sõltumata katkuohust,“ lausus ta. „Põhimõtteliselt jahimehed enam rohkem ei suuda – näiteks Tamsalu valla jahimeestel tuleb küttida juba 10 metssiga ühe mehe kohta, mis on väga suur arv. Siga on kaval loom, teda niisama lihtsalt kätte ei saa. Küttimist on võimalik suurendada alles siis, kui lumi maha tuleb.“
Minister soovitas küttimisviise „tõhustada“ – juttu oli prozhektorite valgel ja liikuvast autost küttimisest, summutiga püsside kasutamisest jne. „See kõlas kui salaküti unelm,“ märkis Villak. „Selline küttimine on ebaeetiline ja inimestele ohtlik: saa sa siis pimedas aru, kas viljapõllul on metssiga või naabritalu memm.“
Ja veel: Villaku sõnul on probleemiks, mida teha kütitud metssigade lihaga. „Ükski ametlik lihatööstus metssealiha kokku ei osta,“ nentis ta. „Mida me selle lihaga teeme – jätame metsa alla vedelema? Tegutsema on hakanud ka n-ö põrandaalused lihatööstused, kelle äri küll õitseb, kuid neis puudub igasugune kvaliteedi- ja viiruse kontroll.“
Vaata ka kõrvallugu metsealiha turustamisvõimaluste kohta. Teade vastava eelnõu kooskõlastusringile saatmise kohta jõudis Kuulutaja e-postkasti paar tundi pärast vestlust jahimeeste esindaja Jaan Villakuga.
