Tamsalusse luuakse loomemajanduskeskus
Tulevane loomemajanduse koostöö- ja kompetentsikeskus peaks täitma paljusid funktsioone: olema sillaks Tallinna ja Tartu vahel, kandma kohtumispaiga rolli, ühendama loomeinimeste võrgustikku, turustama nende toodangut ning pakkuma tugiteenuseid jne.
Liisi Kanna
Möödunud nädalal kohtusid Tamsalu kultuurimajas kohaliku omavalitsuse juhid ja loomeinimesed, et tutvuda loomamajanduskeskuse ideekavandiga. Praegu on käimas nö pehme projekt, mis tegeleb ettevalmistusega keskuse edasiseks käivitamiseks.
Projekti „Tamsalu Loomemajanduse Koostöö- ja Kompetentsikeskuse käivitamine – Koostöösild Tallinn – Tamsalu- Tartu “ rahastatakse läbi Leader – programmi. Projekti kestvus on septembrist 2016 kuni veebruarini 2019 ning eeldatavaks maksumuseks ligi 16 000 eurot.
Idee algus
Idee sai alguse eelmise aasta kevadel, mil kogukonnast kerkis paralleelselt esile mitu algatust. „Ühe alustava MTÜ esindaja tuli vallamajja nn „kohtumispaiga“ ideega. Paari päeva pärast tuli alustav ettevõtja loomekohviku mõttega,“ rääkis Tamsalu abivallavanem Annika Kapp.
„Meil tekkis just seoses ühe hoonega mõte luua midagi loomekeskuse sarnast. Käesoleva projektini viis ideede omavaheline sidumine.“
Esimesena jõudis omavalitsusse Urmas Nõmmik, kes nägi vajadust mõnusa kohtumispaiga järele. „Käin Tartus tööl ning sageli on vaja kohtuda üliõpilaste ja õppejõududega. Hakkasin mõtlema, et miks ei võiks nemad vahel siia tulla, eriti need inimesed, kes nagunii Tartu ja Tallinna vahet sõidavad,“ selgitas Nõmmik idee ajendit. „ Tamsalu on rongiliikluse seisukohast ideaalse asukohaga. Aga kui inimene astub rongi pealt maha, siis pole kohta, kus istuda ja veidi juttu ajada.“
Miks loomemajandus?
Projekti elluviimisse kaasatud koolituskonsultant Ülo Peets selgitas, et loomemajandus on Eestis üha enam kanda kinnitanud. „Paljudele turismitaludele on lisandunud nüüd loomemajanduse osa. Enam ei pakuta üksnes ööbimist ja kõhutäit, vaid ka huvitavaid ajaviitmise võimalusi: maalimine, savitöö, klaasipuhumine,“ selgitas Peets.
Selles valdkonnas ei ole asukoht oluline. „Tähtis ei ole, kus sa tegutsed, vaid et teed oma asja hästi. Ja inimesed sõidavad kohale,“ kinnitas konsultant.
Tänu sellele aitaks keskus ka elanikke lähiümbrusesse juurde meelitada. „Linnastumine on väga suur, Eesti elab umbes 63 protsenti inimestest linnades. Põhjamaades on see arv 83-85 protsendi juures. Me ei saa seda peatada, kuid võime leevendada,“ tõi Peets välja. „Loomemajandusega saab inimene tegeleda oma kodus.“
Mida täpsemalt tehakse?
Esialgu püütakse luua koostöövõrgustik. „Otsime üles need ettevõtjad ja inimesed, kes meie piirkonnas loomemajandussektori tegevustega hõivatud on. Siinkohal kutsuks huvilisi üles ka endast märku andma,“ sõnas Kapp.
Ühiselt töötatakse välja veebikeskkond, kus loomeinimeste ja –ühenduste andmed, plaanitud on ka e-poe võimalust.
Majanduslikust vaatevinklist peaks keskus hakkama toimima nn klastri põhimõttel, kooslusena, mille liikmed teevad ühtaegu koostööd ja konkureerivad. Ettevalmistava projekti raames töötatakse välja kompetentsikeskuse tootearendus ja ühisturundus. „Esmalt vaatame, millised teemad hakkavad domineerima. Kui meil on kümmekond käsitöölist, siis see juba toimibki,“ sedastas Peets.
Keskusehoone ise peaks toimima inkubaatorina, kus pakutakse loomemajanduse alustamiseks vajalikke tugiteenuseid: ateljee, turundus, juhtimine, raamatupidamine, logistika, väliskaubandustehingud, reklaam jne.
Plaanide kohaselt võiks seal paikneda kohvik, tegutseda töötoad, toimuda seminarid jne.
Hoone olemas
Tamsalu raudteejaama vahetus läheduses on olemas ka keskuseks sobilik ning ühtlasi hädasti korrastamist vajav hoone. „Praeguse projekti käigus tahame koostada võimaliku ruumilahenduse Tamsalus Kesk tn 2 asuvale ajaloolisele hoonele. Määrata soovitusliku materjalide valiku, leida lahenduse hoone võimalikult otstarbekaks ja soodsaks majandamiseks. Hädavajalike tingimuste loomiseks – küte, kanalisatsioon, elekter – otsime investeerimisvõimalusi erinevatest programmidest,“ selgitas Kapp.
„Edasi võiks maja hakata arenema ja valmima selle kasutajate vajadustest lähtuvalt. Nn euroremonditud kontorihoonet meil kindlasti ei tule. Tahame, et säiliks loominguline keskkond.“
Loomemajanduskeskuse ideekavandi tutvustusel tegi ettekande projekti elluviimisse kaasatud koolituskonsultant Ülo Peets (seisab). Foto: Liisi Kanna
