Täna lõppeb seekordne Kevadtorm

Tänavu toimus kaitseväe aasta suurim õppus Kevadtorm ajavahemikul 6.–17. mai Lääne- Eestis, viimastel päevadel olid muude tegevuste kõrval fookuses meditsiinialased ja elanikkonna teavitamise harjutused.

19. korda aset leidnud Kevadtorm toimus peamiselt Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaal ning Viljandimaal Mulgi vallas. Kokku osales Kevadtormil ligi 14 000 Eesti kaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast ning liitlaste esindajat. Tänavune Kevadtorm kuulub ka NATO õppuste seeria Steadfast Defender 2024 hulka, mis on suurim NATO õppus aastakümnete jooksul. Seal osaleb poole aasta jooksul, alates jaanuarist kuni juulini ligi 90 000 osalejat kõigist 32-st liikmesriigist.

Kevadtormi eesmärgiks on tuletada reservväelastele meelde eelnevalt õpitut, harjutada üksuste koostööd ning tutvustada kaitseväe uut varustust ja relvastust.

Täpsemini oli tänavu eesmärgiks harjutada diviisi ja liitlaste koostöös kaitsvate operatsioonide läbiviimist konventsionaalse sõja tingimustes, kaasates ka teised väeliigid ning väejuhatused. Selle aasta Kevadtormi peamisteks õppivateks üksusteks olid 2. jalaväebrigaad ja Lääne maakaitseringkond. Kevadtormi planeeris ja juhtis sel aastal Eesti diviis.

Meditsiiniõppus

Lisaks harjutati Kevadtormi raames näiteks tsiviilisikute ja lahingus kannatanute abistamist – kolmapäeval toimus Pärnumaal Talis meditsiiniõppus, kus harjutati erakorralistes tingimustes meditsiiniketi toimimist, lähtudes sealjuures Ukraina sõja õpituvastustest.

„Kaitseliidu üksused kaitsevad oma kodukanti, üksused on väikesed ja hajutatud. Seetõttu ei ole meie sidumispunktid suured välihaiglad, vaid väikesed stabiliseerimispunktid,“ ütles Kaitseliidu peastaabi tagalaosakonna meditsiiniohvitser kapten Diana Vänt, kelle sõnul on maakaitse meditsiiniüksused arvestanud Ukraina sõja õpikogemusega. „Neid saab paigutada sõdivate üksustele lähedale, nad on varjatud ja väga mobiilsed. Alates alale saabumisest kuni esimese patsiendi vastuvõtuni kulub õppinud meeskonnal ainult 15 minutit.“

Õppusel harjutati läbi olukord, mille kohaselt ei olnud Talis asuv meditsiini stabiliseerimispunkt patsientide rohkuse tõttu valmis rohkem lahinguväljalt saabuvaid haavatud sõdureid vastu võtma. Selle tõttu pidid õppusel osalenud vabatahtlikud meditsiinitöötajad viima läbi kiire patsientide triaaži, osutama kohapeal abi ning sõltuvalt vigastusest kas saatma võitlejad tagasi üksustesse või edasi Eesti katastroofimeditsiini rühma välihaiglasse Paikusel. Lisaks harjutati abi osutamist keemiaõnnetuses kannatanud tsiviilelanikele.

„See ei ole meie esimene õppus – oleme osalenud kahel Siilil ja kindlasti ühel Kevadtormil. Mina ütleks, et see koostöö on aasta-aastalt paranenud,“ ütles välihaigla peaarst doktor Raido Paasma, kelle alluvuses töötasid vabatahtlikud meedikud tervishoiuasutustest üle Eesti. „See, kust kannatanud tulevad, ei oma meie jaoks tähtsust, me osutame neile oma võimaluste piirides meditsiiniabi.“

Ohusireenid Pärnus

Eile harjutasid ka kaitsevägi ja päästeamet koostöös Pärnu linna ohusireenide kasutamist. Sireenid käivitusid hommikul kell 11 kolmes Pärnu linna paigas – Tammiste Levira masti piirkonnas, Ehitajate tee Tele2 masti piirkonnas ja Tammsaare teel Pärnu siseturvalisuse hoone hoovis.

„Ohusireenide kasutamine ja sellest tuleneva koostöö harjutamine päästeameti ja häirekeskusega on üks oluline lüli elanikkonnakaitse hindamisest ja ettevalmistusest sõjaajaks. Tähtis on välja selgitada, kui kiiresti ja milliseid kanaleid pidi ohuteavitusinfo liigub,“ ütles kaitseväe peastaabi tsiviil-sõjalise koostöö jaoskonna ülem kolonelleitnant Gert Treu.

Ohuteavituse harjutamine toetub samuti tugevasti Ukraina kogemusele – on oluline, et vajalikud süsteemid oleksid Eesti inimeste kaitsmiseks ükskõik millise ohu vastu valmis.

„Eesmärgiks on selle aasta jooksul katta 22 asulat sireenipostidega. Käesoleva aasta Kevadtorm annab esmakordse võimaluse läbi harjutada sireenide käivitamise protsess kaitseväe õppuse ajal. Tänu sellele saame kogemuse, kas planeeritud lahendused ka praktikas toimivad,“ ütles päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing.

Lisaks harjutas päästeamet sel nädalal Kevadtormi käigus tsiviilisikute ulatuslikku evakueerimist ohustatud piirkonnast Kilingi-Nõmmel ja Paikusel ning ründedrooni rünnaku tulemusel põlema süttinud ohtliku ettevõtte kustutamist.

Fakte

• Osalenud riigid: Eesti, Kanada, Tšehhi, Saksamaa, Taani, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Poola, Slovakkia, Rootsi, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid
• Osalenud rasketehnika: tankid, jalaväe lahingumasinad, haubitsad, liikursuurtükid ja mitmikraketiheitjad jms
• Osalenud õhusõidukid: ründe- ja hävituslennukid, transpordilennukid ning kopterid, mehitamata õhusõidukid
• Osalenud mereväe alused: Eesti mereväe laevad ja liitlaste mereväeüksused