Täna tuleb ringi käia käterätikuga

Alates 2001. aastast peetakse iga aasta 25. mail paljudes maailma riikides käterätikupäeva. See on austusavaldus varalahkunud inglise ulme-, huumori- ja draamakirjanikule Douglas Noel Adamsile (1952-2001), kes sai kogu maailmas kuulsaks sarja „Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas” autorina. On kokku lepitud, et käterätikupäeva tähistatakse kaks nädalat pärast Douglas Adamsi surma.

Eesti keeles on Adamsilt ilmunud romaanid „Elu, universum ja kõik”, „Enamasti ohutu”, „Nägemiseni, ja aitäh kala eest”, „Universumi lõpu restoran” ja loomulikult tema peateos „Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas”. Just selles viimati mainitud raamatus (originaalpealkiri: The Hitchhiker’s Guide to the Galaxy) nimetas ta käterätikut kõige kasulikumaks asjaks, mis ühel hääletajal või autostopiga reisijal üldse olemas olla saab, matkaku see inimene siis tavalistel maanteedel või universumiradadel. Tema sõnutsi on käterätikul suur praktiline väärtus ja sellele lisaks veel ka psühholoogiline mõju.

Douglas Adams kirjutab nõnda: „„Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas“ ütleb rätikute kohta nii mõndagi. Rätik, ütleb ta, on peaaegu kõige valdavamalt kasulik asi, mis tähtedevahelisel hääletajal olla saab. Osalt on sellel suur praktiline väärtus – te võite selle endale sooja pärast ümber mässida, kui üle Jaglan Beeta külmade kuude sööstate; te võite selle peal lamada Santraginus V briljantsetel marmorliivarandadel, hingates sisse joovastavaid mereaure; te võite selle all magada Kakrafooni kõrbemaailma nõnda punaselt säravate tähtede paistel; kasutada seda seilamiseks miniparvel piki aeglast ja rasket Koijõge; niisutada seda käsitsivõitluse tarvis; mässida selle endale ümber pea, et tõrjuda eemale mürgiseid suitse või vältida Traali apla lutikalatsaja looma pilku (üks mõistusvastaselt tobe elukas: ta arvab, et kui sina teda ei näe, ei näe tema sind ka – loll nagu saabas, aga väga-väga ablas); te võite lehvitada oma rätikut ohuolukorras hädasignaaliks ja muidugi end sellega kuivatada, kui see ikka veel paistab piisavalt puhas olevat.

Palju tähtsam on, et rätikul on mõõtmatu psühholoogiline väärtus. Kui strag (strag: mitte-pöidlaküüdikas) avastab, et pöidlaküüdikal on kaasas rätik, arvab ta mingil põhjusel automaatselt, et tollel on olemas ka hambahari, näorätt, seep, karp küpsiseid, plasku, kompass, kaart, nöörirull, sääsetõrjevahend, märja ilma varustus, skafander jne, jne. Veelgi enam, strag laenab sel puhul pöidlaküüdikale rõõmsalt ükskõik millise nendest või tosina muud asja, mille pöidlaküüdikas on juhuslikult „kaotanud“. Strag nimelt arvab, et iga mehega, kes suudab Galaktika pikkuses ja laiuses hääletada, karmi ja kasinat elu elada, võimatuga võidelda, võita ja ikka teada, kus ta rätik on, tuleb arvestada.

Siit ka fraas, mis on pöidlaküüdikate slängi ilmunud: „Kuule, sa sehmid selle Ford Prefecti vennaga? Vaat see on kutt, kes tõesti teab, kus ta rätik on.“ (Sehmima: tundma, teadlik olema, kohtuma, seksima; vend: tõesti timm kuju; kutt: tõesti hämmastavalt timm kuju.)“

Tänane tähtpäev asutati koheselt pärast kultuskirjaniku ja paljude iidoli Douglas Noel Adamsi (DNA) ootamatut surma, kui 14. mail 2001. aastal ilmus talle pühendatud mälestusartikkel, milles kirjutati: „Kogu maailma fännid tunnevad puudust äsjalahkunud Douglas Adamsist. Et tema austajad saaksid geeniust paremini austada, tähistagem kaks nädalat pärast tema surma (25. mail 2001) käterätikupäeva. Kõik Adamsi fännid peaksid sel päeval endaga kaasas kandma rätikut. Olgu käterätik kõigile nähtavas kohas ja kasutage seda jututeemana, et need, kes kunagi pole lugenud „Pöidlaküüdi reisijuhti Galaktikas”, läheksid ja ostaksid endale selle raamatu. Käterätikuga võib teha mida iganes – keerata ümber pea, kasutada relvana, immutada toitainetega!”

Nii toimuski esimene käterätikupäev vaid 49aastaselt surnud Adamsi mälestuseks juba 25. mail 2001 ja sellest alates on seda päeva peetud igal aastal kümnetes maailma riikides. USA uudisteportaal The Huffington Post on nimetanud käterätikupäeva üheks maailmakirjanduse suuremaks traditsiooniks.

Sel päeval on kombeks kanda endaga igal pool kaasas käterätikut ja sellest ei soovitata terve päeva jooksul loobuda. Samas võib rätti kanda mitmeti, olenevalt inimese tähelepanuvajadusest: avalikult (kaelas, õlal, peas, kõhu ümber, käevarrel) või varjatult (rõivaste all, portfellis). Kõige innukamad Adamsi ja käterätikupäeva fännid kannavad rätikut nii nähtaval kohal kui võimalik ja tunnevad selle üle uhkust.

Vähesel määral on käterätikupäeva tähistatud alates 2004. aastast ka Eestis. Mõni aeg tagasi eksisteeris meil koguni inglise kirjaniku fänniklubi – DNA Austajate Klubi ehk DNAAK, mis tänaseks on tegevuse lõpetanud. Kui veebileheküljel http://towelday.org/ on üles loetud mitu riiki, kus käesoleval aastal käterätikupäeva tähistatakse, siis Eestit me sellest nimekirjast ei leia. Seevastu meie naaberriigis Soomes on see tunduvalt olulisem ja tähtsam pidupäev.

Kuidas nimetatakse tänast tähtpäeva välisriikides?

Hispaanias – Día de la toalla

Prantsusmaal – Jour de la serviette

Rootsis – Handduksdagen

Saksamaal – Handtuch-Tag

Soomes – Pyyhepäivä

Suurbritannias – Towel Day

Türgis – Havlu Günü

Ungaris – Törülközőnap

Venemaal – День полотенца

Käterätikupäeva tähistatakse kaks nädalat pärast inglise ulme-, huumori- ja draamakirjaniku Douglas Noel Adamsi surma-aastapäeva.

Foto: wikipedia.org

Allan Espenberg