Tandemkoor paneb Narvas eesti keele kõlama

Viimasel Viru Folgil ühendasid oma hääled Paldiski ja Narva koor ning laulsid täiel rinnal ja mitmel häälel muuhulgas „Unustuse jõel“, „Aeg ei peatu“, „Eilne päev“, isegi soome keeles „Finlandia“ ja läti keeles „Puhu, tuul!“ –  teemaks oli ikkagi „Naabrite aasta“. Festivalil oldi algusest lõpuni kohal ning elati kaasa teiste kontsertidele – eesti keeles laulmine on hea moodus keelt õppida, kinnitasid Narva eesti tandemkoori liikmed.

Katrin Uuspõld

Kui su emakeel on vene keel ja sa elad Narvas, siis ausaltöeldes on tänini saanud seal kenasti kõik asjad vene keeles aetud. Jah, koolis on küll eesti keele tunnid, kuid eesti keelt eriti kellagagi rääkida ei ole. Erandlik olukord tekkis kaks aastat tagasi – koroonapandeemia ei lubanud kaugele reisida ja paljud eestlased sõitsid avastama Narvat. Siis kuulis tõesti tihti eesti keelt. Aga see oli vaid korraks.

Näiteks narvalanna Marial oli vaja eesti keelt alles siis, kui ta läks õppima Viljandi kultuuriakadeemiasse. „Enne mul oli keebarjäär,“ ütleb noor naine. „Kui tahad Narvas eesti keelt rääkida, siis pead harjutama – seepärast me käimegi eesti keele majas.“

„Tänaval sa eesti keelt ei kuule, pead ise otsima seda keskkonda,“ ütleb Teele. Ja selleks keskkonnaks on paljude jaoks eesti keele maja.

Eesti keele maja

Eesti keele majas pakutakse erineva tasemega keelekursusi, tandemõpet, toimuvad keelekohvikud ja filmiõhtud. Tasuta.

„Paljud Narva inimesed ei ole Eestis reisinud, pole käinud laulupeol. Räägime oma sugulastele ja kolleegidele ja kutsume eesti keele majja üritustele,“ räägib Irina. „Ja mitmed on tulnud ka,“ lisab Olga.

Igatahes juhtus nii, et ühel lauluõhtul kaks aastat tagasi vaadati Anne Veski ja Marju Läniku videosid ning lauldi kaasa. „See lauluõhtu tõi meile niipalju innustust ja soovi koguneda veel ja veel, et koos laulda. Laulmise kaudu on eesti keele õppimine kuidagi väga sujuv ja teeb inimesi lähedasemaks. Nii on keelt tõhusam õppida. Sel õhtul sündis meie õpetajate peas mõte korraldada midagi kooritaolist, kus inimesed saaksid õppida keeli – eesti ja vene keelt,“ jutustab Irina. Otsiti ja leiti koorijuht Tallinnast – Oliver Povel – ning sündis tandemkoor.

See on koor, kus laulavad koos nii eesti keele õppijad kui eesti keelt emakeelena kõnelejad. Töö käib eesti keeles.

„Me alustasime koroonaajal. Kandideerimiseks tuli esitada oma lauluga video. Algul laulsime kõik Zoomis, seal tegi koorijuht kindlaks, kes on alt, kes on sopran. Ja siis kadus levi vahepeal… Naerda sai palju. Jaanuarist juunini laulsime ainult Zoomis, siis saime ka päriselt kokku,“ räägib Irina.

„Seni olime kuulnud ainult enda ja dirigendi häält. Aga kui koos laulsime, siis kuulsime – oo, kui ilus! Meeste hääled, naiste hääled, neli häält kokku! See andis palju jõudu ja motivatsiooni,“ kirjeldab Teele.

Nii oli mullu suvel. Esimene esinemine tehti Viru Folgil. Tänavu oldi Käsmus festivalil juba teist korda. Kooriga on vahepeal liitunud ka teine dirigent, Indra-Mirell Zeinet Tartust (kes muide asub sügisest Kohtla-Järve riigigümnaasiumis muusikatunde andma). Tandemkoor on esinenud Narvas vabariigi aastapäeva kontserdil, septembris on ees sügispealinna avamisel kontsert. „On tore, et Narva linn on meid omaks võtnud ja kutsunud esinema,“ ütleb Pille, kes töötab Integratsiooni sihtasutuses ja Narva eesti keele majas ning võrreldes ülejäänud kooriga on üsna värske narvakas – neljandat aastat.

Pille märgib, et Viru folk töötab mõlemat pidi: nähakse nende koori ja nemad saavad tuttavaks mitmete Eestis tegutsevate bändidega.

„Olin eelmisel aastal esimest korda Viru Folgil ja kuulsin, et on ka Viljandi folk ja sel aastal sõitsin sinna, mulle väga meeldis, kõik neli päeva olin seal,“ ütleb Olga. Olga leidis eelmiselt folgilt ka endale uue lemmikbändi – „Puuluup“ – ja Narva ühe kultuurikorraldajana kutsus „Puuluubi“ ka Narva kontserti andma.

„Kui oleme õppinud ära mõne laulu ja sa kuuled seda näiteks reklaamis või raadios, siis on sul tuttav tunne – see on oluline,“ teab Pille kooriliikmete käest.

Teele räägib, kuidas üks narvalane kuulis Viljandis kirikukella lööke ja tundis ära – see on ju „Mesipuu“ laul!

Koor kui unistus

Kõigil tandemkoori lauljatel on erinev keeleoskus ja muusikaline haridus. „Paljud meist ei tundnud nooti ja meie dirigent ütles: „nüüd see „kartul“ kukub kaks rida allapoole“,“ kirjeldas Olga proovisituatsiooni. Dirigent Oliver salvestab ka audiofaile nende jaoks, kes jätavad kuulmise järgi meelde.

Muide, Olga jaoks oli kooris laulmine suur unistus juba lapsepõlvest saati. „Ema viis mind väiksena laulupeole, sealt see soov. Ja ma ootasin 52 aastat!“ ütleb Olga.

„Minul oli soov leida koor Narvas, aga ei olnud. Oli kuni 26aastastele noortele, aga täiskasvanutele mitte. Ja minul on unistus saada laulupeole,“ ütleb Teele.

Praegu on tandemkooris 39 lauljat ning nii mõnigi tahaks veel liituda, aga ei saa – optimaalne suurus on saavutatud. „Kui, siis veel meeshääli võtame vastu,“ arvab Teele.

Laulmine, proovid ja väljasõidud annavad innustust, elurõõmu ja energiat, kinnitavad ühest suust koorilauljad, kes plaanivad sügisest kohtuda kord nädalas ja võtavad sihiks minna laulupeole.

Mille üle ollakse Narvas uhked?

Narva promenaad, Kreenholmi ekskursioonid, spordirajad, Narva-Jõesuu on lähedal – nii loetlevad koorinaised Narva voorusi. „Paljud eestlased pole Narvas ja Narva-Jõesuus käinudki varem. Narva on väga kompaktne, ühest kohast teise jõuad kiiresti. Ja siin korraldatakse palju üritusi,“ ütleb Teele.

Olga, kes 30 aastat tagasi kolis Tallinnast Narva, ütleb, et siin on lastele palju võimalusi: spordikool, kunstikool, muusikakool ja seda kõike väga väikese tasu eest. „Tallinnas selliseid võimalusi ei olnud,“ märgib ta.

„Nüüd on lastel võimalik ka eesti-vene keeles teatristuudios käia,“ lisab Teele.

„Meil on Narvas väga head inimesed, rahvas on lahke, väga südamlik,“ kinnitab Irina.

Aga Narvast minnakse ka ära, sest ei ole tööd. Minnakse Tallinnasse, Soome, Saksamaale. Eriti viimastel aastatel. „Kui spetsialistina makstakse sulle mujal suuremat palka, siis minnakse,“ ütleb Teele. „Elanikkond väheneb, koole-lasteaedu tõmmatakse kokku. Praegu ehitatakse küll riigigümnaasiumi, mu tütar tahtis varem Tallinnasse minna, aga nüüd jääb ehk Narva, riigigümnaasiumi.“

Aleksandra arvab, et kui rohkem eestlasi oleks valmis kolima Narva, õpetama keelt, siis olukord samm-sammult paraneks.

Dirigent Oliver Povel:

Kui sain kutse tulla Tallinnast Narva eesti keele maja tandemkoori juhatama, siis mõtlesin: tegelikult on see kihvt! Ma pole olnud varem olukorras, kus kooriga tuleb alustada nullist, eriti, kui paljud kooriliikmetest ei räägi koduse keelena eesti keelt ja mina ei räägi sõnagi vene keelt.

Ja nad laulavadki ilusti eesti keeles! Kui algul lasin aktsenti läbi, siis nüüd, teisel aastal, katsun sellele rohkem tähelepanu pöörata, suunata parema häälduse poole.

Igatahes on see vägev ja kokkuhoidev kamp, kes laulmas käib. Mida aeg edasi, seda rohkem kooriliikmed ka eesti keeles räägivad – isegi kui räägivad veidi valesti, saab neist siiski aru. Neil on tulnud palju julgust juurde.