Taotleda saab kohaliku omaalgatuse ja kogukondliku turvalisuse toetusi
Kohaliku omaalgatuse programmi sügiseses taotlusvoorus rahastatakse projekte ligi 39 000 euro ulatuses, kogukondliku turvalisuse tõstmiseks läheb jagamisele 8000 eurot.
Liisi Kanna
Nädala alguses tutvustati Lääne-Viru Maavalitsuses kohaliku omaalgatuse programmi sügisest taotlusvooru ning kogukondliku turvalisuse tänavust taotlusvooru. Mõlema puhul koordineerib tegevust Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).
Kohaliku omaalgatuse voorus kaks meedet
Kohaliku omaalgatuse kevadises voorus said Lääne-Virumaal rahastuse 36 projekti summas 45472 eurot. Sügisvoorus läheb jagamisele 38856 eurot. Maksimaalne toetus ühele projektile on 2000 eurot, millest vähemalt kümme protsenti peab olema omafinantseering.
Programmi eesmärgiks on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu.
Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna peaspetsialist Mari Knjazev rõhutas, et põhimõtteks on eesmärgi rahastamine, mitte asjade ostmise või ürituste toimumise rahastamine.
Raha on võimalik taotleda kahes meetmes. „Esimene meede „Kogukonna areng“ on suunatud n-ö pehmematele tegevustele, teine meede „Elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine“ aga tugevamatele,“ tutvustas peaspetsialist.
Kui esimeses meetmes saab küsida toetust näiteks eesmärgipäraste sündmuste korraldamiseks, siis teises rahastatakse avalikus kasutuses olevate objektide loomist ja remontimist, puuduolevate teenuste tagamiseks teostatavaid töid jne.
Kohaliku omaalgatuse programmiga seoses sügisvoorus muudatusi ei toimu, küll aga muutusid mitmed aspektid juba kevadises taotlusvoorus ning neid muutusi tuleb jälgida ka nüüd. Esiteks on projekti abikõlblik periood varasema 12 kuu asemel kümme kuud. Teiseks ei kuulu enam esimeses meetmes abikõlblike kulude hulka üle saja euro maksvate seadmete soetamine.
„Kui esineb pikemaajaline vajadus ja soov midagi soetada, siis seda saab taotleda teises meetmes. Muul juhul on mõttekam ese rentida,“ selgitas Knjazev.
Kogukonna panus turvalisuse tõstmisel
Turvalisuse maakondlikus taotlusvoorus rahastatakse projekte kogusummas 125 tuhat, millest 8000 on suunatud Lääne-Virumaale. Maksimaalne toetus ühele projektile on 3500 eurot. Juhul, kui projekti eelarve alusel soovitakse teha soetusi või investeeringuid suuremas summas kui 100 eurot, on nõutav taotleja rahaline omafinantseering vähemalt viis protsenti investeeringute/soetuste maksumusest.
Vabaühenduste toetusprogrammi koordinaator Tarmo Treimann tõi taotlusvooru märksõnadena välja kogukonnapõhisuse, võrgustumise ja ohtude ennetamise.
Toetusraha peaks suurendama kogukonna oma panust turvalisuse tõstmisel. Oluline ei ole mitte ainult taotlust esitava seltsi, vaid kogukonna vajadus. Projekti vajalikkuse analüüs tuleb läbi viia kohalikku kogukonda kaasates. „Võib näiteks viia läbi küsitluse või korraldada rahvakoosoleku,“ tõi Treimann näiteid. Lisaks peab taotleja kaasama sisulisi koostööpartnereid.
Turvalisuse maakondlik taotlusvoor tekitas infopäeval mõningast poleemikat, sest tekkis küsimus, kas näiteks päästeseltside inventari soetamiseks selles voorus enam võimalust ei olegi.
Tarmo Treimanni sõnul on siiski võimalik raha taotleda investeeringute tegemiseks. Samas nentis ta, et pehmete tegevuste ja konkreetsete asjade soetamise vajadust on samade kriteeriumite alusel keeruline hinnata. „Summa on liiga väike, et kahte eraldi meedet luua,“ sõnas ta ning nentis, et taotluse kord ei ole tegelikult investeeringute projektide jaoks välja töötatud.
Lisaks saavad võrreldes varasemaga nüüd päästeseltside kõrval toetust taotleda kõik vabaühendused.
Turvalisuse maakondlikud taotlusvoorud toimuvad kolmandat aastat ning Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre kommenteeris toimunud muutusi nõnda: „Esimesel korral olid fookuses siseturvalisuse vabatahtlikud, mistõttu taotlejateks said olla naabrivalve, abipolitseinike ühendused, maa- ja merepäästeseltsid. Teisel aastal laiendasime taotlejate ringi ja toetust said küsida kõik vabaühendused, kes projektiga seadsid sihiks turvalisuse, samuti ka kohalikud omavalitsused. Tänavu on toetusvoorude koordineerijaks KÜSK, mistõttu fookuseks tänavu ja ka edaspidi on vabaühendused, kes oma algatustega panustavad turvalise elukeskkonna kujundamisse. Kõigil kordadel on olnud võimalus taotleda toetust nii sisuliste tegevuste läbiviimiseks kui ka vara täiendamiseks.“
Veldre sõnul on seega taotlejate ring võrreldes eelmise aastaga kitsenenud, sest osaleda saavad vaid need omavalitsused, kes päästekomandot peavad.
Veldre sõnul on taotlusvoorude fookused muutunud tulenevalt siseturvalisuse arengukavast ning pelgalt turvalisuse vabatahtliku tegevuse edendamiselt on nüüd mindud üle laiemale kogukondliku algatuse toetamisele.
Päästeseltside toetuste taotlemise võimalused on tema sõnul aga hoopis avardunud. „Lisaks maakondlikele voorudele on võimalus küsida toetust ka Päästeametilt.“
