Tapa autokrossirada valmistub Balti meistrivõistlusteks

Selle suve suurim autospordivõistlus Lääne-Virumaal on Tapal 13. juunil toimuv Balti meistrivõistluste avaetapp veoautokrossis, kuhu korraldajad ootavad umbes 30 osalejat, lisaks kümmekonda veteransportlast, kes kihutavad võistlusvälises programmis.

Aivar Ojaperv

Tapa autokrossirajal on veoautokrossi sõidetud alates 1995. aastast ja mõne üksiku erandiga on seal Eesti meistrivõistluste etapp toimunud igal järgneval aastal. Kuna on olnud hooaegu, mil Tapal on Eesti või Balti sarjas võisteldud hooaja jooksul ka kahel korral, siis on see rada võõrustanud kaugelt üle 20 võistluse ja tegemist on kõige järjepidevamalt kasutatava autokrossirajaga pärast Eesti taasiseseisvumist.

Mis on sel aastal teisiti?

Viimased 15 aastat on Tapa krosside eestvedajaks olnud Mart Kork, kes omal ajal ise veoautokrossis meistrivõistluste medalini jõudnud ja pole kiivrit lõplikult nurka visanud tänase päevani – väga võimalik, et 13. juunil on ta oma GAZiga taas rajal. Et asi igavaks ja rutiinseks ei muutuks, on ta pea igal aastal teinud rajale mõne uuenduse. Selle aasta võistluseks on valminud uus stardikoridor ja paaril eelmisel aastal põnevust pakkunud „jokkeriring“ on kolinud samuti teise kohta.

„Autode kiirus on kasvanud ja vana stardisirge ning sellele järgnenud 90-kraadine kurv kippusid ohtlikuks muutuma,“ põhjendas ta. „Pealtvaatajaile on muidugi põnev, kui keegi avarii teeb või katusele paiskub, aga see ei saa olla korraldaja eesmärk – parem ikka, kui kõik autod rajal püsiksid ja võistluse lõpuni konkurentsi pakuksid.“

„Loodan, et uus stardikoht on hea veel selle poolest, et raja esimesed meetrid on nüüd parima pealtvaatamiskoha vahetus läheduses – publikul on hea ja ohutu stardirüsinat jälgida. Samuti on raja esimesel sadakonnal meetril laiust maa ja ilm, nii et kõik autod mahuvad sinna korraga ära ja keegi ei saa kurta möödasõiduvõimaluste üle.“

Rada peab aga tõesti lai olema, sest korraldajad loodavad, et kolmes võistlusklassis (veoautod GAZ 51/52 ja 53 ning veobagid) tuleb kokku rajale vähemalt 30 autosportlast, mis tähendab, et konkurents on igas sõidus tihe.

„Lisaks eestlastele ootame 6-7 autot Lätist,“ märkis Mart Kork. „Ega neid palju rohkem enam seal alles olegi, kuid samas on nad aktiivsed ja just nende initsiatiivil korraldatakse Balti sarja. Lätlased korraldavad, aga neljast etapist kolm sõidetakse Eesti radadel, sest nende endi rajad sobivad rohkem sõiduautodele, mille kross on seal ülimalt populaarne, ja nõnda peavadki nad võistlemas käima põhiliselt Eestis.“

Mis on jokker?

„Jokkeri“ ehk põhiringile lisanduva rajaosa idee pärineb sõiduautode rallikrossi üleilmsest sarjast. Kork nägi seda omal ajal televiisorist ja Tapal katsetati ideed juba oma 10 aastat tagasi ühel mitteametlikul võistlusel.

Hiljem lisati selline uuendus ka Eesti sõiduautode rallikrossi juhendisse ja kolm aastat tagasi hakati „jokkerit“ kasutama ka Eesti veoautokrossi meistrivõistlustel.

„“Jokker“ teeb asja põnevamaks, lisaks kiirele sõidule peab võistleja olema ka hea taktik,“ põhjendas Kork.

Nimelt tuleb igal võistlejal igas sõidus käia üks kord „jokkeris“, aga Tapal näiteks lisab see ringiajale umbes 15 sekundit. Millal „jokker“ läbida, on võistleja vaba valik, kuid ta peab arvestama, et „jokkeris“ viibimise ajal pääsevad konkurendid temast mööda ja sealt väljudes võib aeglasema konkurendi taha „karpi“ jääda. Näiteks kaks aastat tagasi minetas Tapal „jokkeri“ tõttu oma esikohavõimaluse lätlane Andris Jurcins, kes läks sinna taktikaliselt valel ajal, pärast väljumist jäi talle üks aeglasem konkurent ette ja läänevirulasel Marko Tiinasel õnnestus seetõttu napsata magus võit.

„Selleks aastaks ehitasime uue jokkerilõigu – nüüd on see otse publiku silme ees, igaühel on lihtne arvet pidada, kes seal käis või ei käinud,“ selgitas Kork. „Ainuke probleem on selles, et võistluskiirusel läbimist pole veel õnnestunud proovida – veoautokrossis oleks ideaalne, kui jokker pikendaks ringi 15 sekundi võrra. Aga jõuame veel ja kui vaja, saab „jokkeri“ kas kiiremaks või aeglasemaks teha.“

Eesti meistrivõistlused juba alanud

Kui Balti meistrivõistluste arvestuses on Tapa veoautokross hooaja esimene, siis Eesti meistrivõistluste punktide järel on mehed (ja tegelikult ka üks naine) juba käinud. Talvel võrumaal Matsi krossirajal toimunud etapi võitis GAZ 53 pärast paari vaheaastat rajale naasnud võruke Sigmar Tammemägi, GAZ 51l oli aga kiireim mullune Eesti meister, läänevirulane Marko Tiinas.

Veoabagid alustavad Eesti hooaega Tapal.

Omaette nähtus veoautokrossis on Võrumaa neiu Tuuli Pilv, kes ei pelga sel mehisel alal meestega võrdsetes oludes võistelda. Talvisel etapil oli ta neljas, sama koha sai ta ka eelmise hooaja viimasel etapil, kuigi oli väärt ka kõrgemat: tema sõidu rikkus ära üks ringiga jalgu jäänud meeskonkurent.

Tuuli on pärit läbi ja lõhki veokameeste seltskonnast – tema isa Avo Pilv omab veoautokrossis legendi staatust (võitis 2000ndate alguses üle 10 etapi järjest), samuti kuulub Eesti parimate sõitjate hulka tema elukaaslane Ott Kevvai. Tapa võistlusega ongi see probleem, et kumb – kas Tuuli või Ott? – rooli istub, sest selle aasta võistluslitsents on neil välja võetud mõlemal, aga võistlusautosid on peres hetkel teadaolevalt vaid üks. Kusjuures sama GAZ peab terveks jääma ka pärast ametlikku võistlust, sest selle lõppedes tulevad rajale veteranid ja mis veteranide võistlus see oleks ilma Avo Pilveta?

Eesti meistrivõistlustel on üks etapp juba peetud. Esiplaanil liidriks asunud läänevirulane Marko Tiinas. Autot nr 29 roolib aga naisvõistleja Tuuli Pilv. Foto: Kalle Allik