Tapa Ja Tamsalu valla ühinemiskõnelused koguvad hoogu
Tamsalu vald otsustas jätkata läbirääkimisi Tapa suunal. Valiku tegemisel said muuhulgas määravaks territoriaalne kompaktsus ja hästi toimiva ühistranspordi olemasolu.
Liisi Kanna
Tamsalu vald pidas varem ühinemisläbirääkimisi nii Tapa valla kui Pandivere valdadega. 2. augustil kogunes Tamsalu volikogu erakorralisele istungile, kus otsustati Pandivere suunal kõnelused lõpetada. „Ühel hetkel pidime otsustama, sest kahele poole ei olnud võimalik liituda,“ sõnas Tamsalu vallavanem Riho Tell ning lisas, et otsus langes Tapa kasuks mitmel konkreetsel põhjusel.
Tapa valla eelised
„Oleme teinud sarnaseid finantsotsuseid, investeerinud elukeskkonda viimastel aastatel,“ tõi Tell esile. „Lisaks mõjutab sõjaväes toimuv ettevõtlust ja toob piirkonda tulu.“
Oluliseks kaalukeeleks sai territoriaalne kompaktsus. „Pandiverega oleks moodustunud üle tuhande ruutkilomeetri suurune vald, Tapaga 400ruutkilomeetrine. Teedevõrk on märksa lühem, majanduslikult kergem hallata,“ põhjendas Tell.
Olulise plussina tõi ta välja ka heal tasemel ühistranspordi olemasolu. „Päevas sõidab Tapa ja Tamsalu vahel rong kaheksa korda, lisaks veel bussid.“
Telli sõnul mõjutas otsust kindlasti ka Pandivere valdade otsustamatus. „Pandivere vallad peavad jätkuvalt läbirääkimisi teistel suundadel. Kui näiteks Laekvere otsustaks mujale liituda, siis ei moodustuks enam 11000 elanikuga omavalitsust, Tapaga liitudes aga moodustub“
Valgejõe vald?
Ehkki kohtumisi peeti juba varem, tuleb nüüd teemakäsitlustes konkreetsemaks minna. Tapa vallas kinnitati neljapäeval alakomisjonid, kes detailidega tegelema hakkavad. Vallavanema Alari Kirdi sõnul ei ole praegu suuremaid vaidlusteemasid esile kerkinud, kuid eeldatavasti hakkavad küsimusi tekitama hariduse valdkond, vallamaja asukoht ja tulevase valla nimi.
Nime osas leidis Kirt, et Tapa ja Tamsalu kõrval on võimalik ka hoopis kolmas variant. „Komisjoniga oleme arutanud näiteks nime Valgejõe vald.“ Lisaks nentis ta, et keskuse ja vallamaja asukohaks võiks siiski jääda Tapa.
Arutluse alla tulevatest teemadest pidas Tamsalu vallavanem tuliseimaks haridust. See on ka igati loogiline, arvestades, et praegu on kummaski vallas gümnaasium.
„Need küsimused tuleb talve alguseks selgeks vaielda, siis saab liitumislepingu eelnõu välja panna ja inimeste arvamust küsida,“ sõnas Kirt ning lisas, et inimestega vesteldes on jäänud ebalev mulje. „Iga uus asi tekitab alguses umbusku. Aga pikas perspektiivis – mida suuremad me oleme, seda tugevamad.“
Ka Tell oli seda meelt, et rahva arvamust tuleks küsida siis, kui ühinemislepingu projekt valmis. „Kui seda praegu teha, siis otsustatakse emotsiooni pinnalt.“
Ambla suund
Juuni lõpus tegi Tapa volikogu ka Ambla vallale ettepaneku alustamaks haldusüksuse piiride muutmise läbirääkimisi eesmärgiga liita Ambla valla seitse küla ja kaks alevikku Tapa vallaga, ent praeguseks ei ole vastust veel saadud. Ettepaneku tegemise ajendiks oli asjaolu, et mõni aeg tagasi koguti Ambla vallas allkirju ning esitati pöördumine vallaosa ühinemiseks Tapa vallaga.
Läbirääkimiste käigus tuleb otsustada, kus hakkab asuma tulevase omavalitsuse keskus. Foto: Liisi Kanna
