Tapa noortele hakatakse pärandkultuuri tutvustama
Muinsuskaitseamet toetas muuseumide ja muinsuskaitse valdkonna arendamist ligi 150 000 euroga, 4000 euro suuruse rahastuse sai ka MTÜ Tapa Lastekaitse Ühingu projekt.
Liisi Kanna
Sel aastal viidi esimest korda läbi muuseumide ja muinsuskaitse valdkonna toetamiseks ühine taotlusvoor „Kultuuripärandi valdkonna arendamine“, kust said rahastuse 34 projekti.
„Arendustegevuste lähendamine ühise taotlusvooru kaudu on hea võimalus kahte tegelikult seotud valdkonda omavahel lähendada ja teeb rõõmu, et toetust saanud projektide teemaspekter on väga lai. Kultuuripärandi puhul ei räägi me ammu enam pelgalt kaitsmisest ja säilitamisest, vaid avame pärandit laiale publikule, kaasame külastajaid ning teeme koostööd teiste valdkondadega,“ ütles Muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna juht Mirjam Rääbis.
„Taotlusvooru tulemused näitavad ilmekalt, et mõtleme valdkonnas aktiivsete asutuste ja ühendustega samas suunas ning mitmed toetust saanud projektid annavad olulise arenguhüppe kogu valdkonnale,“ lisas Rääbis.
Paljud rahastuse pälvinud projektid on seotud erialase koolitamisega, et arendada nii muuseumitöötajate kui muinsuskaitse spetsialistide teadmisi. Koolitusi on seinast seina, näiteks muuseumikogude säilitamise teemal, koolitused ajaloolise hoone omanikule, ajalooliste tapeetide teemadel või siis hoopis sellest, kuidas muuseumid saavad paremini arvestada erivajadustega inimestega.
Voorust said toetust ka laialt tuntud traditsioonilised sündmused, nagu muuseumiöö, laste ja noorte muuseumifestival „Avatud mänguväljad“ ja koolinoortele mõeldud pärandivaderite projekt.
Just noortele keskendub ka Tapa Lastekaitse Ühingu ettevõtmine. „Projekt on suunatud eelkõige õpilasmaleva 40 noorele. Me käime õpilasmaleva jooksul kõik koos korrastamas Tapa vana kalmistut ja ka uut kalmistut ning Pruuna mõisa parki. Vastavalt kohale tutvustatakse ühtlasi sealset pärandkultuuri,“ rääkis Tapa Lastekaitse Ühingu juhatuse esimees Ave Pappe.
„Noortega räägitakse kalmistu teemadel – miks on ristid just sellised, nagu need on, miks on mõnedel hauaplatsidel aiad ümber ja palju muud. Pruuna mõisas saame jällegi teavet, miks mõis just selline on, miks rajati pargid ja alleed mõisa juurde jne,“ lisas ta.
Projekti käigus korraldatakse ka mitmeid väljasõite. „Huvitegevustest käime Oandu metsarajal, et tutvuda metsa pärandkultuuriga. Põhjarannikul külastame Altjat, Käsmu kabelit ja Käsmu matkaradu ning Sagadi ja Palmse mõisa. Augustis toimub aga väljasõit Vormsi saarele, kus tutvume sealse pärandkultuuriga – vanad veskid, majakad, rõngasristid, kirik jne. Eesmärgiks on, et noored saavad ka võrrelda pärandkultuuri erinevusi väikesaarel ja mandril,“ tutvustas ühingu juht ees ootavaid õpiretki.
Ave Pappe avaldas heameelt, et Muinsuskaitseamet rahastab ka noortele suunatud tegevusi. „See loob võimaluse noortele pärandkultuuri teemasid põnevalt edasi anda, et neis tekiks kasvõi pisikene huvi valdkonna vastu. Et nad oskaksid märgata enda ümber pärandkultuuri ning sooviksid seda hoida,“ selgitas ta toetuse olulisust.
Tapa õpilasmaleva üheks ülesandeks on vana kalmistu korrastamine, ühtlasi ammutatakse teadmisi sealse pärandkultuuri kohta.
Foto: Liisi Kanna
