Tapa-Tamsalu ühinemisleping jõuab volikogudesse

Tapa ja Tamsalu valla esindajad kogunesid ühinemislepingu projekti detailseks aruteluks. Leping peaks avalikkuse ette jõudma 1. novembril.

Liisi Kanna

Tamsalu vallas asuvas Laululinnu külalistemajas toimunud üle 40 osalejaga kokkusaamisele oli kutsutud esinema ühinemisekspert, Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.

Eduka ühinemise eeldused

Lõhmus kirjeldas eduka ühinemise kõige olulisema eeldusena hea avaliku halduse tava ehk halduskultuuri. „Lolli valitsemisega võib kõik ära rikkuda. On oluline, et peale ühinemist oleks kõigil tarkust ellu viia see, mis kokku lepiti,“ rääkis Lõhmus. „See aga ei välista, et mingeid kokkuleppeid on pärast ühinemist vaja muuta. Ka see peab toimuma konsensuse alusel. Ühinemine on nagu lego kokku ladumine.“

Lõhmus nentis, et hoolega tuleks kaaluda, mida lepingusse kirjutada ja mida mitte. Lepingut ei tohiks üle koormata, samas peab arvestama kohapealsete tundeliste teemadega. Väga üksikasjalikuks ei maksa Lõhmuse sõnul minna. „Tuleks jätta paindlik ruum ka muutustele. Me ei näe ju tulevikku ette.“

Teise olulise aspektina nimetas ekspert kogukonna kaasamist ning tõi välja, et tõenäoliselt on nii Tapa kui Tamsalu valla elanike hulgas hirme vähem tänu sellele, et mõlemad vallad on ühinemisprotsessi varem läbi teinud.

Samavõrd oluline on Lõhmuse sõnul ka koostöö läbirääkijate ja volikogude vahel. Külalistemajas peetud kogunemine on heaks näiteks, kuidas kõiki osapooli kaasata ja informeerida. „Kahe liituja puhul on olukord lihtsam, nelja-viie osapoole vahel võib aga kommunikatsioon probleeme valmistada,“ sõnas Lõhmus.

Nimest ei saa üle ega ümber

Kolme enamlevinud ühinemislepingute vaidlusteemana nimetas ekspert valimisringkondade arvu, nime ja keskuse asukoha.

Eelistatumaks variandiks pidas ta ühe valimisringkonna moodustamist, milleni on ka Tapa-Tamsalu lepingu projektis jõutud. „Inimese hääle kaal ei muutu ringkonnast olenevalt,“ nentis Lõhmus.

Nime küsimus on aga mõnevõrra keerulisem, kui see esmapilgul tunduda võib. Ühest küljest on see küll emotsionaalne teema, teisest küljest peaks aga nimi tulevikus valla turustamist toetama. Lõhmus rõhutas, et nimi peaks ütlema midagi ka valla asukoha kohta.

Valla nimi tekitas arutelu ka sel kogunemisel. „Alguses olid variantideks Valgejõe, Tapa ja Tamsalu,“ sedastas Tamsalu vallavanem Riho Tell. „Küsisime nimekomisjonist, kuidas Valgejõgi sobiks ja saime vastuseks, et väga ei sobi. Kaks-kolmandikku Valgejõest ei asu meie territooriumil. Nimedeks pakuti lisaks Tapale ja Tamsalule ka Moe ja Järvajõe.“

Kaks viimast varianti arutelul poolehoidu ei pälvinud. Välja pakuti ka nimi Tapa-Tamsalu, ent seegi ei leidnud tunnustust. Kogunemise lõpuks jäi projekti tulevase valla nimeks Tapa. Lisaks nimele tulid jutuks ka tulevase valla sümboolika. „Ühinemiskomisjonis arutasime, et lipp ja vapp lähevad muutmisele. Võtame mõlema valla olulisemad detailid ja paneme kokku uue. Tuleb avalik konkurss,“ rääkis Tapa volikogu esimees Reigo Tamm.

Viimane tähtaeg 22. detsember

Lõhmus tõi välja, et Tapa-Tamsalu lepingu projekti puhul oli nõrgaks kohaks juhtimisstruktuuri kirjeldus, mis loetles keskuseid ja teeninduspunkte ning jättis segase mulje. „Juhtimismudel ei peaks olema liiga detailne,“ sõnas ta ning lisas, et olulisem oleks kirjutada lahti, mida inimene nendes kohtades teha saab.

Tapa vallavanem Alari Kirt pakkus välja see osa lepingus konkreetsemaks muuta ning teenuste skeem välja joonistada.

Üldmulje oli eksperdi sõnul lepingu projektist aga hea. Kohapeal ei tekkinud ka väga suuri vaidlusi, pigem lahati väiksemaid detaile.

Ühinemisläbirääkimiste projektijuht, MTÜ Arenduskoda juhataja Heiki Vuntus andis ülevaate ka olulisematest kuupäevadest. Oktoobris peaks eelnõu jõudma volikogudesse. Siinkohal võib lisada, et paar päeva pärast arutelu kogunes ühinemiskõneluste juhtivkomisjon ning arutas viimased muudatused läbi. Pärast seda, kui projektijuht täiendatud versiooni komisjoni liikmetele tagasi saatnud ja viimased selle heaks kiitnud võibki lepingu eelnõuna volikogudesse esimesele lugemisele saata.

1. – 21. november toimub lepingu avalik väljapanek. Seejärel toimuvad rahvakoosolekud 7. ja 9. novembril Tapa vallas ning 8. ja 10. novembril Tamsalu vallas. Novembri lõppu on plaanitud rahvaküsitlus. Vuntus ütles, et 12. detsembril peaks volikogudes toimuma paralleelsed ühinemisteemalised koosolekud. „22. detsember on viimane aeg, mil peavad dokumendid maavanemale üle antud olema,“ sedastas projektijuht.

Ühinemisekspert Mikk Lõhmus (pildil) rõhutas, et eduka ühinemise oluline eeldus on hea halduskultuur. Foto: Liisi Kanna

Tamsalu vallavanem Riho Tell (pildil) selgitas olukorda seoses valla nime valimisega. Foto: Liisi Kanna