Tapa valla haridusvõrk sai põhjaliku analüüsi
OÜ Cumulus Consulting koostas Tapa vallavalitsuse tellimusel valla haridusvõrgu analüüsi. Spetsialistid soovitavad Tapa valda praeguse nelja kooli asemel alles jätta kaks – põhikooli ja gümnaasiumi -, kuid vallavanem Alari Kirti sõnul otsustega ei tormata ning lähiajal koole ei suleta.
Aivar Ojaperv
Kõnealune analüüs hindab Tapa valla haridusvõrku finantsmajandusliku, hariduse andmise võimekuse ning olemasolevate õppehoonete analüüsi kaudu ning annab soovitusi kooliastemete jätkamise osas Tapal, Lehtses ja Jänedal, arvestades õpilaste arvu perspektiivset muutust. Analüüsi täisteksti leiab Tapa valla koduleheküljelt.
Koole poole rohkem kui vaja
Praegu tegutseb tapa vallas neli kooli: Jäneda Kool (9-klassiline põhikool koos lasteaiaga), Lehtse Kool (9-klassiline põhikool), Tapa Gümnaasium (põhikool koos gümnaasiumiga) ja Tapa Vene Gümnaasium (põhikool koos gümnaasiumiga). Laste arv on Tapa vallas aasta-aastalt langenud. Kui 2012. aasta alguses elas vallas 1806 kuni 19aastast inimest, siis kaks aastat hiljem 1714 ( vähenemine 5). Igasugune majanduslik analüüs näitab, et n-ö koolipinda on Tapa vallas kaks korda rohkem kui tegelikult vaja.
Haridusvõrku analüüsib ja soovib reorganiseerida teatavasti ka Haridus- ja Teadusministeerium, kellele analüüsi koostas Poliitikauuringute Keskus Praxis. Viimase prognoos optimaalse koolivõrgu kohta ütleb, et 2020. aastal vajab Lääne-Virumaa tänase 12 gümnaasiumi asemel vaid kahte ja Tapa valda jääks vaid 1-2 põhikooli.
OÜ Cumulus Consulting pakub oma analüüsi järeldusena välja aga kolm lahendust: jätkata nelja kooliga, jätkata ühe gümnaasiumiga Tapal ja Jäneda-Lehtse kooliga (nimi hüpoteetiline, asukohta pole määratud), jätkata vaid ühe gümnaasiumiga Tapal. Esimene variant on kõige kallim, sest neljast kaks koolihoonet vajavad korralikku remonti; kolmas variant kõige odavam, kuid regionaalpoliitikat silmas pidades halb.
„OÜlt Cumulus Consulting tellisime analüüsi selleks, et ise täpselt aru saada, millised majanduslikud probleemid meil seoses koolivõrguga ees seisavad,“ rääkis vallavanem Alari Kirt. „Praegu on meil üks koolihoone heas seisus, üks enam-vähem ja kahe olukord on kehv. Selge, et sellesse valdkonda tuleb investeerida, kuid kuhu ja kui palju, see vajas selgitust. Euroopa Liidu järgmine rahastusperiood on algamas, me tahame olla kindlad, et investeerime õigesse kohta.“
Alari Kirt oli nõus OÜ Cumulus Consulting poolt pakutuga: nelja kooliga jätkamine pole Tapa vallas pikemas perspektiivis mõistlik. „Kui ainult rahale mõelda, siis tuleks muidugi lähtuda radikaalsest variandist jätta valda vaid üks Tapal asuv kool, aga me peame vaatama ka regionaalpoliitilist aspekti,“ lausus ta. „Muutusi on aga vaja, sest praegune laiutamine neljas koolimajas ei saa olla jätkusuutlik.“
Ehk siis ridade vahelt saab välja lugeda: aastaks 2020 on Tapa vallas ilmselt kaks kooli: üks Jänedal või Lehtses, teine Tapal. Lehtse kasuks võib rääkida tõsiasi, et vald on ette valmistamas otsust, mille põhjal Lehtsesse ehitatakse uus keskusehoone, kus ühes majas leiavad koha nii valla teeniduspunkt, kultuurimaja, postkontor, mitmed teenuseosutajad ja miks mitte ka kool ning lasteaed.
„Samas on meil ikkagi eesmärk säilitada kool nii Lehtses kui ka Jänedal,“ täpsustas Kirt. „Millises vormis ja mitme klassiga, see on juba teine asi.“ Näiteks võib ju tegemist olla ühe juriidilise kooliga, mille klassid tegutsevad kahes eri asulas.
Gümnaasium peab Tapale jääma
Riigi poolt väljaöeldu, et Tapal võiks aastal 2020 tegutseda vaid põhikool, Alari Kirtile ei meeldi. „Ma ei arva sellest ettepanekust sugugi hästi,“ kinnitas ta. „Tapa on piisavalt suur, siin peab olema gümnaasium. Seni, kuni vähegi võimalik, tahab vald Tapal gümnaasiumihariduse eest hea seista, aga muidugi ei tea me praegu, milliseks riigi rahastus n-ö päeva lõpuks kujuneb.“
Omaette probleem on kool vene keelt emakeelena kõnelevatele lastele. OÜ Cumulus Consulting uuringu põhjal on vene keel emakeeleks umbes 25 protsendile Tapa valla lastele, kuid see ei tähenda, et kõik nad sooviksid saada põhihariduse vene keeles, sest järjest rohkem panevad vene perekondade vanemad oma lapsi eesti keelsesse kooli. Venekeelse gümnaasiumihariduse võimalus Tapalt lähiajal ilmselt kaob – juba mullu sügisel ei avatud Tapa Vene Gümnaasiumis 10. klassi -, kuid mis saab põhikoolist? „Ruumi mõttes mahuksid venekeelsed põhikooli klassid juba praegu Tapa Gümnaasiumi hoonesse ära, aga seda plaani praegu pole. Elame-näeme, mis tulevik toob,“ jäi Kirt oma vastusega pealiskaudseks.
