Tapa veetorni põleng kustutati suurte jõududega
„Šeffide dzhiip sõitis kohale, selle järgi saab aru, et on suur tulekahi,“ kirjeldas poemüüjast pealtnägija eelmise reede tulekahju Tapal, kui leekides oli raudteejaama veetorni katus.
Tõnu Lilleorg
„Kui kohale läksin, tuli katusest vaid suitsu. Väidetavalt oli ka leeki enne näha olnud,“ rääkis Tapa kesklinna poes töötav Andrus. „Kohapeal suurt hulka uudistajaid polnud, kümmekond raudteelast jälgis toimuvat. Umbes paar tundi tegeleti asjaga,“ kirjeldas Andrus vaatepilti, mis avanes kahe raudteeharu vahel ja jaamahoonest mõnekümne meetri kaugusel asuva veetorni juures.
Kolmanda taseme tulekahju
Päästeametile tuli teade tulekahjust reedel, 22. augustil kell 13.28. Päästjate sündmuskohale saabudes oli veetorni katus leekides ning päästjad alustasid kohe kustutustöödega. Vett lasti leekidele ka tõstukauto korvist ning maha tõmmati suurem osa veetorni plekkkatusest.
Sündmusest teavitati Eesti Raudteed, kes sulges ohutuse tagamiseks raudteeliikluse kella 13.46st kuni kella 14.21ni ehk siis tulekahju aktiivses faasis. Tulekahju kustutati lõplikult kella 17ks.
Liikluse seiskamine suuremaid häireid ei põhjustanud, graafikust jäi maha vaid Tallinna-Tartu ekspressrong, ütles Eesti Raudtee kõneisik Liina Hallik.
Sündmuskohale esimesena saabunud päästemeeskond määratles sündmuse kolmandale ohutasemele, selgitas Ida päästekeskuse juhi asetäitja päästetööde alal Heigo Olu. Päästesündmuste ohutasemeid on kokku neli.
Kolmas ohutase määratleb olukorra, kus tulekahju kustutamiseks on vaja suuri päästejõude. Nii saabusidki sündmuskohale päästemeeskonnad Tapa, Aravete, Väike-Maarja, Koeru ja Rakvere päästekomandost, lisaks Tamsalu ja Kadrina vabatahtlikud. Tallinnast ruttas kohale Lilleküla päästekomando tõstukauto, kohal oli Rakvere operatiivkorrapidaja, politsei ja kaks kiirabibrigaadi.
Seisis aastaid tühjana
Veetorn koos kõrval asuva endise rongijaama hoonega on Eesti Raudtee omanduses ja seisab juba aastaid kasutuseta. Põlengu hommikul toimusid hoones konserveerimistööd, kuna eelnevalt oli hoone küljest alla kukkunud telliseid. Konserveerimistöid tegi ehitusfirma Sandona.
Kas põlengu põhjustasid konserveerimistööd või mingi muu tegur, selgitab välja Päästeameti menetlus. Veetorn on ilmselt Tapa kõrgeim hoone, oma 25meetrise kõrgusega jääb ta vaid paari meetriga alla 9korruselisele korterelamule.
—————————————-
Veetorn võib minna lammutamisele
Tapa abivallavanem Andrus Freienthal ütles, et veetorn võidakse lammutada, kuna omanik Eesti Raudtee sellise variandi pool aastat tagasi välja pakkus ja vallale see sobib. „Las lammutavad veetorni, kui Eesti Raudteel seda vaja ei ole. Mingi nostalgiline ajalooline väärtus sel ehk on, aga hoone on suhteliselt kehvas seisus ja kahe raudtee vahel ka ohtlik. Eesti Raudtee oskab neid ohtusid paremini hinnata. Valla poolt on tähtis, et jaamahoone ise säiliks ja korda saaks, selles osas on Eesti Raudteega jutuajamine pooleli,“ ütles Freienthal.
Kuna veetorn asub niivõrd lähedal raudteeliiklusele, suunas Päästeamet tulekahjut kustutama palju päästetehnikat. Foto: Päästeamet
