Tapal arutati planeeringu üle
Kolmapäeva õhtul kogunes Tapa kultuurikotta hulk rahvast, et rääkida kaasa valla ruumilise arengu kavandamises – toimus Tapa valla üldplaneeringu eelnõu avalik arutelu. Esile tõusid märksõnad inimene, loodus ja kaitsevägi.
Liisi Kanna
Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse kõige tähtsam töövahend ruumilise arengu kavandamisel ja see on üks kohaliku elu strateegiline juhtimisvahend. Tapa vallas, nagu praegusel ajal paljudes Eesti valdades, on käsil üldplaneeringu koostamine.
2017. aastal ühinemise ja liitumise teel moodustunud kohalikud omavalitsused pidid algatama volikogu valimistele järgneva aasta jooksul uusi ruumisuhteid arvestava üldplaneeringu ning peavad jõudma selle kehtestamiseni hiljemalt kolme aasta jooksul pärast algatamist.
Tapal toimus mõni aeg tagasi üldplaneeringu eelnõu avalik väljapanek ning kõigil oli võimalus esitada muudatusettepanekuid, mida avalikul koosolekul käsitleti. Sarnane arutelu toimus ka neljapäeval Tamsalus.
Tapal lahatud ettepanekutest ning kohalviibinute küsimustest-kommentaaridest tõusis esile inimeste hirm selle ees, mida planeeringusse sissekirjutatav tulevikus kaasa tuua võib, seda ennekõike looduse ning kaitseväe kontekstis.
Üheks pikemalt arutletud teemaks oli rohekoridoride laius ning nendega kaasnevad piirangud. Pikemalt peatuti rohekoridoride alal paiknevate metsade raieküsimustel ning kõlama jäi, et piirangute leevendamist analüüsitakse. Küsimusi tekitas ka maardlate üldplaneeringusse kandmise vajadus, mis tuli välja, on riigi nõue.
Kogu aruteluõhtu märksõnadena võibki välja tuua inimese, looduse ja kaitseväe ning nende kooseksisteerimise. Hulgaliselt muudatusettepanekuid oli esitanud ka nimetust „Loodus, inimene ja sõjavägi“ kandev seltsing. Just kaitseväe tegevust puudutavaid eeteid oli laekunud rohkelt ka mitmete kodanike poolt. Korduvalt kõlasid ettepanekud ja küsimused riigikaitsega seotud alade ja nendest tulenevate piirangute ning nõuete kohta.
Ühe näitena võib tuua, et tehti mitu ettepanekut mitte märkida üldplaneeringus eraldi ära taktikaalasid ehk riigikaitseliseks väljaõppeks sobivaid alasid väljaspool harjutusväljasid. Selliseid alasid kasutatakse samuti aeg-ajalt õppuste läbiviimisel. Peamiselt on tegu riigimetsadega, kuid ka eramaadega, mille kasutamiseks peab olema omaniku luba.
Murekohana toodi välja küsimus, kas planeeringusse kirjutamine võib aladele jäävate kinnistute omanike jaoks tulevikus piiranguid kaasa tuua?
„Tapa rahvas on tehtud õrnaks viimase viie aasta jooksul, kus väga kummaliste õigusaktidega tekitatakse alasid, mida pärast hakatakse inimestelt sisuliselt sundvõõrandama,“ selgitas volikogu liige Alar Teras oma ettepanekut taktikaalasid planeeringusse mitte märkida.
Kaitseministeeriumi esindajad selgitasid, et takitkaalade lisamine on informatiivse iseloomuga ning seda on tehtud ka teiste omavalitsuste üldplaneeringutes – eesmärgiks on inimesi teavitada, et isegi kui vallas pole harjutusväljasid, võib seal riigikaitseline tegevus sellegipoolest toimuda. Kaitseministeeriumi huvi on, et üldplaneeringutes kajastuksid riigikaitsealased teemad samaväärselt. Samas tõdeti, et Tapa vallas on kaitseväe aktiivse tegevuse tõttu teadlikus ilmselt oluliselt suurem.
1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus ütles, et brigaadi seisukohast ei ole vahet, kas taktikaalad on planeeringusse kirjutatud. „Meie põhilised tegutsemiskohad on keskpolügonil, lähiharjutusaladel. Ja kui meil on vaja mingit lisaala, siis räägime omanikuga. Kaitseväele ei ole vaja, et need taktikaalad oleksid kuidagi eriliselt märgistatud,“ lausus brigaadiülem.
Selle teema üle, nagu valdava osa ettepanekute puhul, pidi vallavalitsus täiendavalt arutama ja ettepanekuid analüüsima.
Abilinnapea Andrus Freienthal märkis, et kohtumise eesmärgiks oligi vestelda ning diskuteerida üksikisikutest ja seltsingutest muudatusettepanekute tegijatega. „Järgneb nende ettepanekute veelkord läbi analüüsimine ja ettepanekute arvestamine või mittearvestamine. Seejärel vastatakse esitajale ja kui ei arvestata, siis põhjendatakse, miks ei saanud arvestada,“ selgitas abilinnapea protseduuri.
Lõpuks peab üldplaneeringu vastu võtma ning kehtestama volikogu. Enne seda toimub aga teinegi avalik väljapanek ning arutelu.
Avalik koosolek Tapal. Foto: Liisi Kanna
