Tapal kogunesid loomemajanduse huvilised
Tapa vallas on seatud eesmärgiks edendada loomemajandust ning tegevused selles suunas koguvad hoogu. Näiteks alustas äsja kohvikutesari „Tapa Vaksali kultuurikohvik“.
Liisi Kanna
Kolmapäeva õhtul toimus Tapal Vaksali Trahteris esimene kohvikuõhtu, mille teemaks oli disain, käsitöö ja ettevõtlus. Üritustesarja korraldab Tapa vallavalitsus koostöös MTÜga Loov Eesti.
Valla prioriteet
Tapa valla ettevõtlusspetsialist Marko Teiva rääkis, et koostöö Loov Eesti MTÜga sai alguse eelmisel aastal ning kultuurikohvik ei ole sugugi esimene ühine ettevõtmine. Näiteks korraldati möödunud novembris Lehtses ettevõtjatele inspiratsiooniüritus, samuti on huvilised Tapa vallast saanud võtta osa väljasõitudest Saaremaale ja Raplamaale.
„Loomemajandus on Tapa valla prioriteet. Tapa valla arengukavas on ka märgitud suundadeks, et oleks loomekeskus Tapal ja Tamsalus. Ja kuna loomemajandust Eestis kureeribki MTÜ Loov Eesti, siis Tapa vald astus selle liikmeks.“
Sel ajal ei olnud loomemajanduskeskust lähemal kui Ida-Virumaal, praeguseks tegutsetakse ka Paides, mille toimepiirkonnaks on Järvamaa.
Ka Tapa vallas korraldatavad loomeüritused ei ole mõeldud sugugi kitsalt selle omavalitsuse elanikele-ettevõtjatele. „Turundus on ju piiriülene – see, kus sul parasjagu pliiats, paber või haamer käes on, ei olegi tähtis. Tänagi õhtul on siin inimesi nii Amblast, Väike-Maarjast, Kadrinast kui Kuusalu vallast. Nii saab ka Tapa tuntumaks,“ rääkis Teiva.
Isiklik suhtlus
Ettevõtlusspetsialist nentis, et ühtlasi liidavad niisugused kohtumised kogukonda. „Sotsiaalsest ettevõtlikkusest räägitaks palju, aga see siin on reaalsete tegudeni jõudmine – inimesed saavad kokku. Sotsialiseerumine on väga vajalik osa sellest tööst,“ selgitas Teiva loomemajandusalaste ürituste olulisust.
„Loomemajanduse valdkond on väga lai. Siingi võis kuulda, kes tegeleb mesindusega, kes toiduga, kes villaga, kes paberiga. Eesti ja muidugi ka Tapa valla inimeste tegevusalad on väga rikkalikud, aga see ei paista välja. Avalikus teadvuses, pildis ja kirjas, on see valdkonda väga vähe esil, võiks märksa rohkem olla,“ arutles ettevõtlusspetsialist.
Toimumispaiga Vaksali Trahter omanik, Lääne-Virumaal majutuse, toitlustuse ja matkade korraldamisega tegelev pikaaegne ettevõtja Ahto Neidek leidis, et seesugused kogunemised on kasulikud, sest teiste ettevõtjate tegemistega soovitakse ikka kursis olla. Tavapärane on jälgida Facebookist, kus ja millega keegi toimetab, kuid isiklik kohtumine on hoopis midagi muud.
„Kui inimesed räägivad ise, siis igal juhul selle vahetu suhtluse kaudu saad sa palju rohkem infot – häälest, intonatsioonist, sajast muust asjast. Väga tähtis on näost-näkku kohtuda, eriti sellise „kolkakülas“ elava inimese jaoks, nagu mina,“ tõi Neidek välja sotsiaalsete ürituste erilise olulisuse maal elavate inimeste jaoks.
Otsekontakti peab Ahto Neidek oluliseks ka oma pereettevõte, Õnnela külalistemaja ja Linnumäe loodustalu kliendisuhtluses: „Mulle ei meeldi tüüppakkumised. Oleme 18 aastat selles valdkonnas tegelenud ja läheneme kõigile klientidele individuaalselt.“
Avaõhtu külalised
Individuaalset lähenemist tõstis esile ka kohtumisõhtu esimene kõneleja Evelin Teiva, kes valmistab MTÜ Paberihaldjas nime all kaarte, karbikesi ja muid dekoratiivseid esemeid. Evelin Teiva rääkis, kuidas tal võttis aega oma stiili leidmine ning vastutahtsi ei tule loomingust midagi välja.
Ta peatus pikemalt ka enda toodete-teenuste turundamise teemal ning juhtis tähelepanu enda brändi kaitsmise olulisusele.
Ka õhtu teise ettekande pidanud kunstiteaduste doktor, ehtekunstnik ja graafik Kärt Summatavet rääkis loomingu kaitsmise vajadusest ja jutustas, kuidas ta patenteeris omaleiutatud ehete valmistamise tehnika.
Kärt Summataveti võib pidada Eesti loomemajanduse eestvedajaks. Just tema juhendamisel viidi läbi projektid „Käsitööga tööle“ ning ka Tallinna loomeinkubaatori idee on Summataveti algatatud. Lisaks neile teemadele peatus ehtekunstnik pikemalt rahvuslike motiivide ja vanade traditsioonide rollil loomemajanduses.
Esimese kohvikuõhtu külastajate arvu põhjal hindasid korraldajad selle kordaläinuks ning ees ootab veel vähemalt kolm samalaadset üritust. Lisaks toimub 12. aprill samuti koostöös Loov Eestiga külastusreis Tallinnasse, kus väisatakse Telliskivi Loomelinnakut, Eesti Kunstiakadeemiat, Meistrite Hoovi ja käsitöömessi. Ees ootab ka ringreis Hiiumaale.
Kui tihtilugu on üritustele registreerunuid rohkem, kui tegelikult kohale tuleb, siis seekord juhtus vastupidi. Osalemisest andis teada 22 inimest, osa võttis kohvikuõhtust aga üle 30 huvilise. Fotol ettekannet pidamas ehtekunstnik Kärt Summatavet.
Foto: Liisi Kanna
