Tapale jõudsid Prantsuse tankid
Kolmapäeval jõudis Tapa linnakusse NATO lahingugruppi panustava Prantsuse Kaitseväe tehnikapargi viimane osa, ligi kolmekümne militaarsõiduki hulgas olid ka neli tanki Leclerc. Kokku saabus Eestisse umbes sada Prantsuse lahingumasinat. Lisaks tankidele on Prantsuse kaitseväelased varustatud jalaväelahingumasinatega VBCI ja soomukitega VAB.
Prantsuse Kaitseväe teabeohvitser, leitnantkolonel Lionel Hunot nentis, et tehnika toomine läks igati plaanipäraselt. „Alustasime masinate vedu 23. märtsil. Tehnika saabus raudteel, Leedu piiril tuli teha ümberlaadimine, sest seal muutub rööbaste laius.“
Ka 1. jalaväebrigaadi ülem, kolonelleitnant Veiko-Vello Palm kinnitas, et liitlasvägede saabumine on sujunud probleemideta. „Selle eest tuleb tänada Eesti poisse, täpsemalt Toetuse väejuhatuse liikumise- ja veoteenistust.“
Palm nentis, et tihe töö on tegelikult käinud juba pikka aega. „Tutvumismeeskonnad on kuude kaupa siin käinud, oleme oma väljaõppeplaane sünkroniseerinud. Tõsisem töö aga alles hakkab pihta. Liitlased on kohal ja nendega tuleb koostööd tegema hakata,“ rääkis brigaadiülem.
- aprilliks peaks kogu lahingugrupp Tapale jõudma ning esimene õppus ootab ees juba ülejärgmisel nädalal. „Esimesed õppused on rahulikumad – sideõppused. Veendume, et kõik meie sidesüsteemid toimivad ühtemoodi ja saame üksteisest aru,“ selgitas Palm. „Esimene tõsiselt suur õppus, kus nad osalevad, on meie rahvusõppus „Kevadtorm“.“
Kogu lahingugrupp ja tehnika hakkab alaliselt paiknema Tapa sõjaväelinnakus ning põhiline väljaõppekoht on keskpolügon. Samas rõhutas brigaadiülem, et õppuseid tahetakse korraldada ka mujal Eestis ning mitte üksnes polügonidel, vaid ka tsiviilkeskkonnas. „Soovime, et Eesti inimesed näeksid meid ja liitlaseid ning liitlased Eestit,“ selgitas ta.
Liitlasvägede kohalolek mõjutab palju nii kohalikku elu kui Eesti Kaitseväe üksuste tegemisi. „Saame väljaõppes tunduvalt rohkem liitlastele toetuda. Minul brigaadiülemana on üks nö mängukann juures, see on väga põnev,“ sõnas Palm. „Aga peamine põhjus, miks nad siin Eestis ikkagi viibivad, on meie julgeoleku ja kindlustunde suurendamine,“ rõhutas ta.
Liisi Kanna
Prantsuse tehnika saabumine Tapale. Foto: reamees Roomet Ild
