Taudi tõkestamiseks kehtestatud kolmas tsoon laienes Lääne-Virumaale

Juulis leidis aset mitu sündmust, mis Lääne-Virumaa seakasvatajad veelgi täbaramasse olukorda seadis. Esmalt avastati seakatku juhtum Kadrina vallas asuvas suures farmis, seejärel laiendas Euroopa Komisjon seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutsoone.

Liisi Kanna

Kolmapäeval kogunes mavalitsuses kohalik tauditõrje komisjon, arutamaks 20. juulil Kadrina vallas Kallukse külas ligi 4000 seaga farmis avastatud sigade Aafrika katku juhtumi üksikasju.

OÜ Sponsumile kuuluva farmi kõik isendid hukati. „Taudikolde likvideerimine anti üle AS Vireenile. Samal õhtul sõitsid Vireeni juhataja Tarmo Terav ning Lääne-Virumaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist Kaja Vainula taudikoldesse, et alustada ülevaatust ja teha esialgne kava. Sigade hukkamisega alustati 22. juulil ning see kestis neli päeva,“ kommenteeris Lääne-Virumaa Veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson.

„Hukkamine toimus autode peal, gaasiga. Kõik loomad käideldi Vireenis, kuhu need viidi lekkekindlate autodega,“ kirjeldas Tarmo Terav.

Gustavson rõhutas, et Tarmo Terava välja töötatud hukkamissüsteem töötas laitmatult. Siiski tulid komisjonis kõne alla ka mõned rahva hulgas segadust külvanud nüansid.

Küsimusi on tekitanud asjaolu, et sama päeva hommikul, mil katk avastati, viidi farmist 30 siga Huljal asuvasse tapamajja Malle. Enne loomade tapamajja viimist peab veterinaar väljastama vastava tõendi. „Tõendi andmise ajal katkukahtlust ei olnud. Iga Lääne-Virumaa tapamaja peabki olema selleks valmis, et sead sattuvad tapajärgselt ikkagi hävitamisele,“ seletas Vainula. Tänaseks on tapamaja desinfitseeritud ning lubatakse taas töösse.

Vaid üks võetud proovidest oli positiivne, hiljem võetud 65 proovi aga negatiivsed. See on pannud küsima, kas tegu ei võinud olla inimliku eksitusega. Veterinaarkeskuse esindajate sõnul on positiivne proov saadetud edasi uurimisele ning sellekohane informatsioon peaks saabuma eeloleva nädala alguses.

Viis valda kolmandas tsoonis

Taudikolde ümber kehtestati maavanema korraldusega kolme kilomeetri laiune ohustatud tsoon ja kümne kilomeetri laiune järelevalvetsoon.

Ohustatud tsooni sigalaid ei jää, kuid järelevalvetsoonis paiknevad Neeruti 160 loomaga ning Hulja 114 loomaga sigala.

Kuidas viirus farmi sattuda võis ei ole täpselt teada, kuid sigade Aafrika katku lai levik metssigade hulgas on kindlasti ohutegur. Alles hiljuti leiti kuus nakatunud metssiga näiteks Udrikust. „Nakatunud metssigade leide ei ole ainult Haljala ja Vihula vallas,“ ütles Gustavson.

Seoses sigade Aafrika katku puhangutega koduseafarmides ja seakatku levimisega uutele taudistunud aladele metsas laiendas möödunud nädalal Euroopa Komisjon Baltimaades ja Poolas seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutsoone. Uue otsusega laieneb III tsoon ja kogu Mandri-Eesti ulatuses kehtestatakse II tsoon.

Lääne-Virumaal jäävad kolmandasse tsooni Kadrina, Tapa, Väike-Maarja ja Rakke vald ning pool Tamsalu valda.

Sigade realiseerimine keeruline

Tapa vallas Jäneda endise sovhoostehnikumi sigalakompleksis sigu kasvatava FIE Ermo Sepa sigala jäi viimase tsoonide määratlemise tulemusel kolmandasse tsooni. „Tegeleme segatootmisega, on nii sea- kui teraviljakasvatus. Sigade arv on umbes 3500, 350 emist ja vastavalt sellele järelkari,“ kirjeldas Sepp. „Sel nädalal pidi 200 nuumikut minema müüki, aga reedel öeldi ära, nii et neid realiseerida ei saa.“

Sepp leiab, et tegu on kahe otsaga asjaga. Ühest küljest on haigustõsidus olemas, teisest küljest jäävad seakasvatajad tõsisesse hädasse. „2012. aastal algas seakasvatuses suur hinnalangus. Sealiha ei olnud enam nii palju vaja, kui seda toodeti. Sellest ajast on nüüd vanade rasvade arvelt elatud. Seakatk on toonud väga palju uusi nõudeid, mis kõik võrduvad mingisuguse summa eurodega ning ennast majanduslikult vee peal hoida on väga raske.“

Ühed otsustavad tegevuse lõpetada, teised edasi pingutada. Ent ka seakasvatuse lõpetamine on keeruline. „Loomad tuleb kusagil realiseerida. Eluslooma realiseerimisel, eriti sigade puhul, on probleemiks kaalukategooriad. Kui siga ületab teatud kaalu, siis tema hind langeb märkimisväärselt. Ülekasvanud sea peale on aga kulutatud suur kogus raha,“ kirjeldas Sepp

Lisaks võib ühe seakasvatuse sulgemine tugevalt ka teist kasvatust mõjutada. FIE Ermo Sepa naaberfarm OÜ Tunglatera lõpetab tegevuse. „Mina müüsin neile põrsaid. Tekib kohe küsimus, kuhu ma need põrsad panen. Tiined emised on planeeritud ikkagi põrsakasvatuse jaoks,“ nentis seakasvataja. „Keegi ei ole praegu nõus kolmandast tsoonist sigu võtma.“

Sepp leidis, et ka tsoonide moodustamise alused jäävad talle arusaamatuks. „Raadius katkukoldest on ebaproportsionaalne.“