Tauri Tallermaa: Käime koolis, et õppida õppima

Lääne-Virumaa täiskasvanud õppijate tunnustusüritusel selgitas mälutreener Taavi Tallermaa kokkutulnutele õppimise olemust. Õppimine on pingutus ja kulutab kõvasti energiat. Et õppida, on vaja tähelepanu, seostamisoskust ja kordamist. Ja selle kõige jaoks – aju.

Katrin Uuspõld

„Me ei saa aju suuremaks ega kiiremaks muuta,“ ütleb mälutreener Tauri Tallermaa. Küll ei ole mingi probleem asju meelde jätta, kui selleks tehnikaid teada. Tema näiteks jättis meelde 4500 pii komakohta ja vuristas numbrijada kunagi kaamerate ees ette. Kas ta seda täna mäletab? – Ei. Sest pole vaja. (Aga tehnika selle tohutu arvujada meelde jätmiseks tähendab suuresti enda jaoks seoste loomist.)

Tallermaa ütleb, et kui laps sünnib, kaalub ta aju 350-400 grammi ja kasvab kuni 25. eluaastani. „Noor inimene peab sellepärast ka rohkem magama,“ märgib ta. Igatahes umbes 25. eluaastaks peaks inimese aju olema välja kujunenud ja kaaluma pooleteist kilo ringis.

„Aju moodustab meie kehast umbes kaks protsenti. Tema häda on aga see, et ta on hästi kulukas – tema tööshoidmine vajab väga palju energiat. Aju ülesanne on meie elushoidmine, mõtlemine tuleb alles hiljem,“ lisab Tallermaa.

Ta selgitab, et õppimine on uue asja omandamine, see on pingutus ja toob kaasa energiakulu. „Uues olukorras olemine, uuest asjast arusaamine, ajus neuronitevaheliste ühenduste loomine, elektriimpulsside käimapanek – see kõik nõuab energiat,“ teab Tallermaa ja rõhutab, et seepärast on vajalik ka korralikult magada ja toituda, et kehal oleks energiat õppimiseks.

„Peas on päeva jooksul tohutult uitmõtteid. Asjad, mis on meile tuttavad, hambapesu näiteks, toimuvad automaatselt. Sageli lahkume kodust ja ei mäleta, kas panime ukse lukku või ei, sest teeme seda automaatselt – me ei pea sellele tegevusele mõtlema, aju ei pea energiat kulutama,“ räägib Tauri Tallermaa. Selliseid automaatseid mõtteid on tema sõnul meie peas päevas keskmiselt 50-60 tuhat. Võrdluseks toob ta, et sekundeid on ööpäevas 86 400.

„Umbes 20 protsenti päevast on meil piisavalt energiat, et teha midagi, mida me pole varem teinud, teha asju teistmoodi, parandada sooritust, mõelda, kuidas paremini saaks,“ väidab Tallermaa.

Tema mõttekäik on: kui me pingutame rohkem, kui meil ressurssi on, hakkame reserve kulutama une ja toitumise arvelt. „Nii muutub see meile kahjulikuks, on oht läbi põleda, langeda depressiooni,“ ütleb Tallermaa. „Kui me ei taastu, siis meil ei ole energiat, et teha tööd, pingutada, mõelda uutele asjadele, olla loov.“

Arenev aju

Noore inimese energiakulu õppimiseks on palju väiksem kui täiskasvanul. „Noore vastuvõtuvõime ajus on palju lihtsam. Esimestel eluaastatel on laps müstiliste võimetega – saab lihtsalt selgeks emakeele,“ toob mälutreener näiteks.

Ka aeg kulub noorte meeles aeglasemalt, sest pidevalt on midagi uut, millele mõelda – mõtlemine võtab aega. „Vanemate inimeste jaoks kulub aeg aga kiiresti, nad ei mõtle nii palju, kõik on juba tuttav – alles läksid kased lehte, juba on nad kollased!“ märgib Tallermaa.

Tal on kommentaar ka neile, kes ütlevad, et koolitunnid peaksid algama hiljem, sest hommikul kell 8 on lapsed nagu zombid. „Põhjus on selles, et lapsed ei maga – tuleb lihtsalt varem magama minna!“ ütleb mälutreener, viidates, et kasvav aju vajab rohkem und. Samas ta mõistab, et noortel on palju ahvatlusi, maailm on läinud põnevaks: Netflixis on ägedad filmid ja millal neid siis vaadata kui mitte öösel? See on aju jaoks põnev.

„Et aju otsmikusagar, mis kontrollib meie keha, meie mõtlemist, areneks välja, kulub tohutult palju energiat,“ nendib Tallermaa.

Ta on päri, et maailm meie ümber kiireneb ja sotsiaalmeedia mõjutab meie keskendumisvõimet. „Areneva aju keskendumisvõime kestab umbes nii kaua kui vana ta on, viieaastane peab 5 minutit vastu, siis hakkab nihelema, kümneaastane 10 minutit. Täiskasvanud inimene üle 15-20 minuti keskenduda ei suuda. Siis tuleb kasvõi korraks midagi vahele,“ selgitab ta.

Noor kujunev aju võtab kõike kiiresti omaks. „Kui midagi saab selgeks, siis hakkab ajul  igav,“ ütleb Tallermaa. Ta toob näiteks, et nii nagu õpime ära hambapesu, kingapaela sidumise ja autosõidu ning teeme seda peagi automaatselt, saab selgeks ka telefoni lappamine, ilma et sellele mõtleks. „Vaatan järjest TikTokis videosid – ajus on sees see muster. 25. eluaastani ei ole ajuosa, mis seda võitlust kontrollib, veel välja arenenud. Tal on lihtsam võtta telefon ja seda lapata – see tundub äge. Ja miks TikTok mitte Facebook? Sest Facebookis peab pingutama – mõni ei pane isegi pilti juurde, ainult kirjutab, kes see jaksab lugeda! Aga TikTokis ei pea lugema, aju saab palju lihtsamini hea laengu kätte! Ja miks peaks aju kulutama aega, kui saab kiiresti? Aga kasvav aju ei kontrolli veel seda, ta ei tee võrdlust: äkki mul tulevikus on sellest midagi halba, äkki ma ei saa töö juures hakkama?“ räägib Tallermaa. „Kui aga lapsel on igav ja ta mõtleb välja uusi asju, siis täiskasvanuna on tal sellest palju kasu –  ta oskab tööl teha asju teisiti, uutmoodi, leida uusi lahendusi – nii võib rikkaks saada!“

Kiiruse paradoks

Mälutreener soovitab lugeda. Sest lugemine annab inimesele keskendumisvõime, seoste loomise oskuse, sõnavara. „Vanasti oli lugemini privileeg – talupojad said lugemise selgeks, maailm muutus,“ võtab ta lihtsalt kokku. Lugemine on tema sõnul võime teha seda, milleks aju on loodud, mõelda välja uusi asju. Tekitada seoseid ehk õppida.

„Tehnoloogia areneb meeletu kiirusega, 4G tundub juba aeglane. Meieni jõuab veel suuremas hulgas informatsiooni, veel ägedamaid asju veel kiiremini. Sellest on väga raske eemal olla.

Kuid häda on selles, et tänu üha suurenevale elutempole kannatlikkus kaob. Kaob jaksamine oodata ära,“ kirjeldab Tallermaa. Ta toob näiteks, et täna ei viitsi inimene enam oodata kolme sekundit, et video käivituks – ta võtab lihtsalt uue video. „Inimene läheb tööle ja ei viitsi seal kannatada, tahaks kohe saada tippjuhiks, kohe rikkaks. Inimestel ei ole aega oodata, sest kõik käib nii kiiresti ja on nii kättesaadav,“ kirjeldab ta.

Vananev aju

Mis juhtub 25. eluaastast ajuga? „Teadlased on toonud välja, et kõige jõulisem ja efektiivsem aeg on umbes 35. eluaastal – kui aju saab küpseks, tulevad lisaks teadmistele juurde ka oskused, kogemused. Kuni 50. eluaastani peab aju üpris hästi vastu. Vanemaks saades hakkame muutuma aeglasemaks, armid paranevad aeglasemalt, mõtlemisprotsess aeglustub,“ selgitab mälutreener protsesse.

Milles seisneb õppimine?

Õppimine hõlmab Tauri Tallermaa sõnul kolme etappi: tähelepanu, seostamist, kordamist.

„Tähelepanu tähendab, et su meeled töötavad. Meelde jäetakse siis, kui teadvustatakse, mida märgatakse,“ selgitab ta.

Kui panna kodust lahkudes uks lukku, aga pärast on justkui peoga pühitud, kas uks sai lukku või mitte, soovitab mälutreener tegevusele tähelepanu pöörata ja öelda: panin ukse lukku. „See on hea nipp seni, kuni iseendaga rääkimine muutub automaatseks,“ lisab ta.

„Täiskasvanud inimese aju töötab seoste abil. Ainult seda, millele tähelepanu suunate, on võimalik meelde jätta,“ teab ta. „Kogu õppimise mõte on selles, et pead tekitama enda jaoks tähenduse. Inimese aju ei loe tähti ega sõnu, vaid tähendust.“

Kui õpitud võõrkeelt ei kasuta, läheb see rooste. „Aju laseb info lahti, kui sul seda vaja ei lähe. Kui sa seda ei kasuta, ei korda, läheb meelest ära. Lugu, mille said selgeks klaverit õppides, võib olla meelest läinud, aga klaverimänguoskus on alles,“ ütleb ta.

Iga pingutus teeb meid Tallermaa sõnul tugevamaks – mitte ainult treeningsaalis, vaid ka õppides. „Miks me käime koolis? Et õppida õppima, leidma lahendusi, kasutama loogikat. Et osata asendada, teisendada. Kui sul on mõtlemisoskus, siis lööd uksi lahti. Õpid selleks, et mitte korrata, vaid mõista. Häda on selles, et 12- ja 16aastasel on raske mõista, miks ta seda kõike peab tegema. Ja kui huvi ei ole, siis ei ole tähelepanu,“ teab Tauri Tallermaa.