Teatrikohvikus kõneldi Viru keelest

Kolmapäeval toimus Teatrikohvikus „RT vestleb“ sarja kõnelus Ingrid Rüütli ja Kaja Toikkaga. Vestlusõhtu oli sissejuhatuseks 13. detsembril esietenduvale Rakvere Teatri talvelavastusele „Tagassi inglite juure“, kus kõlavad tüki lavastaja Tiina Mälbergi ja Üllar Saaremäe häälte läbi kohaliku luuletaja Suokassi virukeelsed tekstid.

Liisi Kanna

„RT vestleb“ üritusi on korraldatud juba 2015. aastat ning neid on püütud viia läbi kord kuus. Teatri turundusspetsialist Laila Talunik ütles, et tavaliselt on need olnud seotud matineedega, mitte esietendustega. „Oleme teinud päevase etenduse ja sinna juurde ka vestluse. Muidu lõpevad etendused liiga hilja ja inimesed võib-olla ei jääks kuulama,“ selgitas ta.

„Aga sel aastal on juhtunud erandid – eelmine vestlus toimus pärast „Lendas üle käopesa“ etendust ja nüüd seoses „Tagassi inglite juure“ etendusega. On juhtunud nii, et lavastuse sisust lähtuvalt on selline lavastustutvustusvorm kõige kohasem tundunud.“

Sellenädalase „RT vestleb“ keskmes oli Viru Instituut, Viru murre, murded üldisemalt ning regivärsiline rahvalaul kui Viru kultuuri alus.

Viru Instituudi Viru keele ja pärimuse hoidja ning arendajana tegev Kaja Toikka selgitas esmalt murde ja murraku mõisteid: „Ühte murdesse kuuluvatel murrakutel on ühiseid jooni, kuid nii palju kui on kihelkondi, on ka murrakuid.“

Näiteks Virumaa puhul ei kasutatud Viru-Nigulast lääne poole õ tähte, ida pool aga küll. Lahkmejoon jooksis Toika sõnul lausa läbi ühe küla.

Praegu on aga Virumaa murrakute olukord tema hinnangul halb – noored ei mäleta enam.

Järgmisel aastal kümnendat sünnipäeva tähistava Viru Instituudi üks algatajaid Ingrid Rüütel lisas, et kui näiteks Võrumaal vähemalt püütakse sealset murdekeelt säilitada ja küsitakse selle tarbeks riigilt raha, siis Virumaal on olukord nii hull, et rahvas lepib – meil polegi midagi säilitada.

Ingrid Rüütel rääkis, et kui Kultuuriministeerium kuulutas välja regionaalsed kultuuripärandi programmid, siis püüdis ta selgeks teha, et eripäradega tugevalt silma paistvate alade kõrval nagu Kihnu või Võru, tuleks ka Virumaaga midagi ette võtta. Ministeeriumis tehtud lobitöö ja Ida- ning Lääne-Virumaa vallavanemate koostöö tulemusel sai teoks Viru Instituut.

Õhtu ajendiks oleva etenduse kontekstis märkis ta, et instituudi üheks eesmärgiks on ka virukeelse uusloomingu toetamine. „Seda pole väga palju, ja näidend on vist üldse esimene,“ tõdes Rüütel.

Kohal viibis ka lavastuse teksti autor Suokass, kellelt uuriti, mis sundis teda sellist tööd ette võtma. „Elu ise. Ma lihtsalt kirjutasin raamatu ja Tiinale hakkas meeldima. See on minu emakeel – ma mõtlen selles keeles.“

Kohtumisõhtul kuulati ka Kaja Toikka (keskel) esituses murdekeelseid lugusid ning lauldi regilaule. „Regilaul on Eesti kultuuri põhi, mis tekkis ilmselt Virumaa ja Põhja-Eesti kultuuriruumis,“ märkis Ingrid Rüütel (paremal). Modereeris Erni Kask. Foto: Helen Solovjev