Teeme Eesti maksusüsteemi korda

Selleks, et Eesti inimeste elatustase kasvaks, on vaid üks kestlik allikas: Eesti majanduse kasv. Kiire majanduskasvu vundamendiks on vaba turumajandus ning nurgakiviks hästitoimiv maksusüsteem.

Ühetaoline tulumaks, ettevõtete investeeringute maksuvabastus ning mõistlikud maksumäärad on Eestit hästi teeninud. Kuni 2017. aastani, mil tehti kaks suurt viga.

Tulumaks olgu lihtne ja arusaadav

Esimene viga oli ühetaolise tulumaksu asendamine astmeliselt väheneva maksuvabastusega, millel on kokku 6000 astet. Seetõttu ei tea keegi päris täpselt, kui suurt maksuvabastust või -tagastust järgmisel kevadel oodata. Endalegi ootamatult sattusid senisest kõrgema maksukoorma alla nii töötavad pensionärid, rasedus- ja sünnitushüvitist saavad noored emad kui ka näiteks arstid.

Paljud inimesed, kellel tänavu aasta alguses palgad kasvasid, avastasid hirmuga, et palgakasvult võetakse tulumaksuks tervelt 31% (seda siis väheneva maksuvabastuse tõttu). Teistele saabub see teadmine alles järgmisel kevadel, kui on aeg tuludeklaratsiooni esitada. Kõrgema maksuastmeni võivad viia ka ühekordsed tulud, olgu selleks jõulupreemia või näiteks päranduseks saadud korteri müük.

Olen veendunud, et ainus mõistlik lahendus on laiendada 500 euro suurune tulumaksuvabastus kõigile. See taastaks maksusüsteemi lihtsuse ja arusaadavuse, aga –  mis veelgi olulisem –  tagaks selle, et mitte keegi ei pea muretsema ootamatu maksukoorma pärast ühekordsete tulude või palgatõusu korral. Sellel plaanil ei ole kaotajaid ning see maksaks 150 miljonit eurot ehk alla 1,5% riigieelarve mahust. Mõlemad minu juhitud valitsused on sarnases suurusjärgus maksualandusi teinud, seega ei ole mitte mingisugust kahtlust, kas see on võmalik.

Lisaks tuleb taastada eelmiste valitsuste aegne põhimõte, et pensionid on maksuvabad vähemalt keskmise pensioni ulatuses (see muutub eriti oluliseks juba järgmisel aastal, kui keskmine pension kasvab prognoosi järgi ca 520 euroni). Tööl käimine ei tohi pensionäri maksukoormat kasvatada, sest Eesti vajab iga tööd teha sooviva inimese panust.

Maksudega rahulolematud inimesed hääletavad jalgadega

Teine – ja samuti väga kulukas – viga oli alkoholiaktsiisi kahekordistamine. Ärge saage valesti aru – endise sotsiaalministrina tean hästi alkoholi kahjulikku mõju inimeste tervisele ning ilma aktsiisita oleks viinapudel poes absurdselt odav. Aktsiisi ülesanne on lisaks eelarvetulule piirata kahjuliku kauba tarbimist ning sellisena on ta igati loogiline maksuliik.

Aga mistahes kauba hinnale (antud juhul siis lahjemat sorti alkoholi ehk õlle aktsiisile) ühe ropsuga 100% lisades on tagajärjeks kas muude kaupade ostmine või, nagu seekord läks, samade kaupade ostmine mujalt. Kui 2016. aastal, enne rekordsuuri aktsiisitõuse, ostsid eestlased Lätist vaid mõne protsendi alkoholist, siis aastaga kasvas see number mõnekümne protsendini. Koos ostetud alkoholiga jääb Lätti nii aktsiisiraha, käibemaks, kui – sellest on palju vähem räägitud – ka poodide tulu.

Kõige paremini mõõdetav mõju on alkoholiaktsiisi laekumise järsk langemine: vaatamata pea poole kõrgemale määrale laekus 2017. aastal alkoholiaktsiisi vähem kui 2016. aastal. Kahe aasta (2017 ja 2018) peale kokku on riigieelarvesse jäänud laekumata 358 miljonit eurot. See on sama palju kui maksab neljarajalise tee ehitamine Haljalast Jõhvini välja. Või Rakvere Haigla 25 aasta eelarve. Või ca 1000 eurot iga Eesti pensionäri kohta. Või rohkem kui maksab kõigi inimeste tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 euroni. Ehk teisisõnu: see on üüratult suur raha, millega oleks palju targemat peale hakata, kui see lihtsalt naabritele kinkida.

Veidi väiksem, aga samuti väga märkimisväärne on ka sama mündi teine külg ehk Soome turistide arvu vähenemine ligi 10% võrra. Selle mõjuks Eesti majandusele on hinnatud 160 miljonit eurot ehk kokku räägime juba suurusjärgust pool miljardit ehk 5% kogu riigieelarvest. Kui see ei ole parandamist väärt viga, siis mis on?

Samal ajal näitab statistika, et alkoholi tarbimine on esimest korda kümne aasta jooksul pööranud kasvule. Küllap see nii ongi, et kui kohver või mitu Läti õlut kodus ootel, ollakse altimad ka kohvrist mõni purk või pudel välja õngitsema.

Reformierakonna ettepanek on langetada alkoholiaktsiisid tasemele, mil piirikaubandus järsult väheneb ning Eesti eelarvelaekumine paraneb. Selleks soovime kaasata parimaid ekspertteadmisi ja põhjalikke analüüse ning loomulikult Eesti ettevõtjate kogemust.

Mitte kuskil maailmas ei ole keeruline ja liiga kõrgete määradega maksusüsteem suurt edu toonud ning ei ole ime, et ka Eesti inimestele on vales suunas tehtud muudatused tekitanud palju pahameelt. Juba järgmisel nädalal algavad valimised Internetis ning kahe nädala pärast pühapäeval on valimispäev jaoskondades. Olen võtnud maksusüsteemi kordategemise oma südameasjaks ning loodan selles Teie toetusele!

Taavi Rõivas,

endine peaminister,

Reformierakonna esinumber Lääne-Virumaal