Tervisekeskuse projektiga jätkab linn, Tapa Haigla pakkumisele konkreetne ei
Rakvere linnavolikogu ei taganenud oma varasematest plaanidest ja jätkab vaatamata Tapa Haigla näiliselt ahvatlevale pakkumisele Rakvere linna esmatasandi tervisekeskuse arendamist ise.
Aivar Ojaperv
Tervisekeskuse arendamisega paistsid asjad veel paar nädalat tagasi rahulikult sujuvat: tulevane asukoht Vilde tänaval teada; eellepingud kaheksa perearstiga, kes keskuse valmimise järel seal toimetama hakkavad, sõlmitud; lootus Euroopa Liidu vastavast meetmest toetust saada suur. Kuni tuli pakkumine AS Tapa Haiglalt – nemad on oma kinnitusel Rakvere tervisekeskuse valmis ise rajama, tahtmata selle eest omavalitsuselt sentigi.
Tapa Haigla ei varja, et soomlastest erainvestoritele kuuluva ettevõttena otsivad nad võimalusi investeerimiseks, mida on edukalt juba ka tehtud. Piirkondlike tervisekeskuste rajamisi toetab oma meetmest ka Euroopa Liit ning see äri paistab pikemas perspektiivis olevat üsna kasumlik ettevõtmine. Aga tervisekeskuse rajamise eelduseks on kokkulepped perearstidega, kes tulevaste rentnikena asutuse n-ö täidaksid.
Kaheksa Rakvere perearsti on aga juba varem sõlminud eellepingu Rakvere linnaga ning Tapa Haigla pakkumisest nad huvitatud pole. See oli aluseks ka Rakvere linna ja volikogu edasisele käitumisele.
„Tervisekeskuse rajamine on perearstikeskne ettevõtmine, lähtuda tuleb nende soovidest ja huvidest,“ lausus volikogu esimees Toomas Varek. „Meil on eelleping nendega sõlmitud ja me ei saa nüüd äkki öelda, et see ei kehti. Me ei saa perearste survestada ja neile pakkuda, et loobuge ise sellest, kui nad seda ei soovi.“
„Meie jaoks on kohalik omavalitsus kõige parem partner,“ põhjendas doktor Kersti Veidrik perearstide soovi jätkata koostööd Rakvere linnaga. „Oleme pool aastat sellesse teemasse mõlemapoolselt panustanud, aega ja ressurssi raisanud ning seni toimunuga oleme rahul.“
„Märtsi lõpus sõitsid aga ärimehed meile sisse,“ jätkas ta, pidades silmas ASilt Tapa Haigla tulnud pakkumist. „Kutsuti kiiresti nende ettepanekuga liituma, viidati, et aega otsustamiseks on vähe. Kahjuks üritati kõige selle käigus arste üksteise vastu üles keerata, kui see ei õnnestunud, üritati lõhe tekitada meie ja linna vahelistesse suhetesse, levitades sõna otseses mõttes kuulujutte. Asjaajamine Tapa Haiglaga algas täiesti valesti ja valedel alustel!“
Arstide soov teha koostööd omavalitsusega on mõistetav – linn või vald tavaliselt kindlam partner kui eraettevõtja, kel esikohal ikka majanduslik tasuvus, alles seejärel tuleb n-ö missioon. Näiteks varasemalt ei soovinud kaheksa Rakvere perearsti teha koostööd ka ASiga Rakvere Haigla, olgugi et selle omanikud ongi tegelikult Lääne-Virumaa linnad ja vallad.
