TLÜ Rakvere Kolledzh tähistas kreiskooli aastapäeva piduliku lõunaga

TLÜ Rakvere Kolledzh korraldas möödunud reedel piduliku lõuna, millega tähistati Pikk 40 hoones asunud kreiskooli 210. aastapäeva. Külalistele pakuti ajaloolist vaatemängu, kus harrastusteatri Karakter näitlejate abiga tulid külla tegelased kaugemast ja lähemast minevikust.

 

Ülle Kask

Rakvere Pikk 40 hoone, kus praegu tegutseb TLÜ Rakvere Kolledzh, on linna vanim haridusasutusena tegutsev koolimaja. 1805. aastal alustas seal tööd Rakvere Kreiskool, mis tõi linnale palju kuulsust ja au.

Kreiskooli avamise puhul pakkus linnapea omal ajal linnarahvale piduliku lõuna. Elustamaks vanu traditsioone, tähistas Rakvere Kolledzh piduliku lõunasöögiga 210 aasta möödumist kreiskooli avamisest.

Näitlejad kehastusid tuntud vilistlasteks

Harrastusteatri Karakter näitejuht Tiit Alte, kes oli kehastunud Rakvere legendaarseks koolipapaks ja muinasjutuvestjaks Juhan Kunderiks, lausus avasõnad: “Oleme ilma häbenemata hariduse templi verstapostiks saanud ning kreiskoolist on välja kasvanud ülikool. 210aastase ajaloo jooksul on siin õppinud mitmed tuntud inimesed. Suurvaimud on sõbralikud ja neid ei ole vaja karta, kuigi nad öösiti majas kolistavad ja ringi kolavad.”

Kolledzhi direktor Kalle Karron kõneles, et ülikool saab 16aastaseks, aga võrreldes vanade aegadega väga palju teistmoodi ei ole. “Maksame raha samamoodi kui siis, aga viie ega kümne rublaga hakkama küll ei saa. 1000 eurot semestri eest on maksnud näiteks sotsiaaltöötajad ja lasteaiaõpetajad,” ütles ta. “Minu kõige suurem teene on aga see, et kool selle maja leidis. Enne käisime mööda linna ringi. Pikk 40 hoonel on eriline aura ja teistest ülikoolidest eristab kolledzhit see, et siin on Eesti ainuke ahiküttega ülikool,” rääkis Karron. Ta soovis kõigile head ajalootundi, aga polnud kindel, kas hiljem tuleb ka tunnikontroll või mitte.

Maavanem on kooli vilistlane

Maavanem Marko Torm rääkis, et on uhke selle üle, et on selle kooli lõpetanud. “See, mis on meile siin kodulinnas ja maakonnas pakkuda, on väga oluline. Kolledzhil ei ole praegu kerged ajad nagu kõikidel teistelgi ülikoolidel. Ajapikendus on saadud ja teeme kõik, et kõrghariduse pakkumine saaks jätkuda (TÜ kavatses vastuvõtu Rakvere kolledzhisse ajutiselt peatada, kuid tänu linna sekkumisele ja lubadusele toetust maksta lükkus otsus edasi – toim.).“

„210 aastat kreisikooli ja 16 aastat ülikooli ei ole naljaasi,” lisas Torm.

Kunstnik Riho Hütt oli tulnud joonistama kauge aja kaimusid ja hetkeks kehastus  ta Kristjan Rauaks: “Pildid Kalevipojast tulid nagu lipsti. Aga kõik, mis sa teed, lase läbi südame.”

Kaksikutest kunstnikud Kristjan ja Paul Raud õppisid kreiskoolis aastatel 1878-1881.

Juhan Kunder (alias Alte) kutsus kooli vilistlase Friedrich Robert Faehlmanni, kes õppis kreiskoolis aastal 1909, tahvli ette aru andma. Faehlmann luges luuletuse: “Tahad tark sa olla, räägi natuke, aga mida tühjem paat, seda rohkem koliseb.”

Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes käis koolis aastal 1817, kõneles, et siinsete inimeste kehades on mõned külalised – paelussid. Doktor Kreutzwald õpetas, et neist saab lahti, kui süüa ilma leivata kartohvleid ja heeringast ning tund hiljem juua klaas viina peale. Siis tarvitada rohked lusikatäied kastoorõli, kuni tuntakse väljaminemisepakitsust ning külaline arvab oma korterist välja minna tahta.

Ajaloohõnguliselt kostümeeritud harrastusteatri näitlejad kehastusid veel riigivanem Otto Strandmaniks, kirjanik Jüri Parijõgiks, kunstnik Carl Timoleon von Neffiks, haridustegelaseks Peeter Põlluks ja Viru maavalitsuse esimeheks ning renteiametnikuks Mihkel Juhkamiks, kes lõpetas kooli aastal 1902. Tema eiras keisri käsku, et pangad ei tohi kuldrublasid vastu võtta, ja säästis nõnda Eestile pool miljonit kuldnat.

Nõukogude ajal tegutses Pikk 40 hoones ka lasteaed. Rakvere Triinu lasteaia mudilaste esinemine tõi nii mõnelegi külalisele pisara silma. Laulu “Olgu jääv meile päike” kõik neli salmi olid tublid lapsed pähe õppinud. Nõukogudeaegne nostalgialaks tuletas meelde, et tollal laulis Arkadi Ostrovski laulu kuulsaks Georg Ots koos oma kasupoja Hendrikuga.

Peterburi professor oli kõige kaugem külaline

Lauakõne pidas Peterburis elav professor Elviira Ossipova, kes õppis aastatel 1952-54 Vene Keskkoolis. Ossipova ütles, et temal on suur au siin külalisena olla ja ta tervitab kõiki koolikaaslasi, kes veel elus on.

“Miks ma armastan seda koolimaja ja linna?” küsis eakas daam. “Sest siin olid tollal erilised õpetajad, näiteks matemaatik Veera Mihhailovna Nikolajeva ja orkestrijuht Ivan Jakovlevitš Kuldne. Sel Pika tänava hoonel on geniaalne asukoht Vallimäe kõrval. Ja Rakvere linnal on eriline aura, mis aitab elada, kui on raske. Armastan väga eesti kultuuri. Eesti keeles on nii ilusad sõnad nagu „armastus“ ja „vabadus“, mis venelastele nii palju ei tähenda kui eestlastele. Praegu Peterburis elades aitavad mind mõtted ja mälestused, mis mulle on sellest linnast armsad. Mul on rõõm ja õnn olla täna siin koolis.”

Kandidaadi- ja doktorikraadiga pärjatud kahekordne filoloogiaprofessor Veera Ossipova kinkis kolledzhile oma viienda monograafia, mis käsitleb 19. sajandi Ameerika kirjanduse ajalugu.

Riho Hütt oli valmis joonistanud pildi, millel oli kunstniku sõnul Kalle, mitte Kalevipoeg koos esimeses ja teises lauas istuvate külalistega. Aplausi saatel ulatas Hütt taiese kooli direktorile Kalle Karronile.

Pidulik lõunasöök lõppes üliõpilashümniga, mida laulsid üliõpilased, kolledzhi töötajad ja kutsutud külalised: “Gaudeamus igitur, juvenes dum sumus! Post jucundam juventutem, post molestam senectutem nos habebit humus!” (Rõõmustagem üheskoos, kui veel noorus kestab! Nooruspäeva rõõmudele, raugapäeva nukrusele järgneb puhkus mullas.)

VANA KOOLIMAJA

1805-1886 Rakvere Kreiskool

1886-1919 Rakvere Linnakool – Kõrgem Algkool

1903-1916 Pedagoogilised kursused

1918-1944 Rakvere Linna 3. Algkool

1944-1963 Rakvere Vene Keskkool

1964-1986 Rakvere 3. Lasteaed

1992 Noorte arenduskeskus Norax

1992-2002 Mainori Majanduskool/Kõrgkool

2001 TLÜ Rakvere Kolledzh.

Fotod:

Peterburi professor Elviira Ossipova ja kolledzhi direktor Kalle Karron. Foto: Ülle Kask

Kunstnik Riho Hüti osavad käed jäädvustavad pidusöögi pildile.

Pidusöögi konferansjee Juhan Kunder.