Toidupank sai lastelt kingitusi
Rakvere põhikool, Kadrina keskkool ja Haljala vallavalitsus üllatasid jõulude eel Rakvere toidupanka: koolipered kogusid toiduaineid ning valmistasid jõulukaarte iga jõuluaegse toidupaki saajale. Haljala vald aga otsustas teistele omavalitsustele tehtavate viisakuskingituste rahalised vahendid suunata hoopis Toidupanka – kingituseks saadud 400 euro eest plaanitakse toidupanga bussile kütet osta.
Katrin Uuspõld
Koroona tõttu ei ole toidupoodides viimasel ajal Toidupanga heaks mõeldud toidu kogumise kampaaniaid korraldatud. Küll tekkis selline mõte kahel koolil Lääne-Virumaal.
Kadrina Keskkooli huvijuht Egert Eenmaa rääkis, et idee tuli kooli direktorilt, kes oli kuulnud, et hetkel kauplustes Toidupangale kogumiskampaaniaid ei tehta. Mõte lasti lendu ja kolme päevaga kogunes koolilastelt, lapsevanematelt ja personalilt kena kogus toiduaineid ning lapsed tegid ka omalt poolt jõulukaarte. „Toidukasti vaadates oli näha, et mõeldud oli ka spetsiaalselt jõuludele,“ märkis Eenmaa.
Rakvere Põhikooli direktor Lea Pilme ütles, et nende koolis tuli Toidupangale kingituse tegemisega välja huvijuht. „Lisaks toidule tahtsime pakkuda ka vaimset toitu ehk lapsed tegid kaarte ja panid sinna kirja oma soovid peredele, kuhu toidupakid jõuavad. Nii et põhirõhk oligi meil kaartidel, sööki kogusime juurde,“ rääkis Lea Pilme. Üleskutsele reageeriti usinasti. „Me oleme igatahes uhked selle üle, et saime panustada ja oli näha, et kui lapsed oma kaarte tõid, tegid nad seda uhkuse ja hea tundega,“ märkis Pilme.
Varasematel aastatel on Rakvere Põhikool toetanud koerte- ja kasside varjupaika, hooldekodusse on viidud tervitusi ja seal esinetud.
Haljala vallavalitsus tegi kohalikule Toidupangale aga 400 euro suuruse ülekande. „Meie jaoks on oluline, et saame aidata, loodan, et ka teised omavalitsused tulevad kaasa ja kontole jõuab veel raha,“ märkis Haljala vallavanem Ivar Lilleberg. „Ma ei tahaks, et me raiskame raha üksteisele kingituste tegemise peale, kui seda saab mujale panna.“
MTÜ Rakvere Diakooniakeskuse Rakvere Toidupanga juhataja Pille-Ruth Kukemilk oli väga rõõmus ja tänulik kingituste üle ja avaldas lootust, et Haljala vald on oma suhtumisega teenäitajaks teistele omavalitsustele, kelle inimesi nad aitavad. Saadud kingiraha eest ostetakse aga kütust Rakvere Toidupanga uuele külmaagregaadiga bussile – see katab terve kuu kulutused ja jääb natuke ülegi.
„Kui ma saan kingituse, on see hea tunne, aga kui õpin andma, on see veel suurem tunne. Ja kui ma õpin märkama, olema empaatiline – see on koolilaste tehtud kingituste puhul suurim väärtus,” rääkis Kukemilk.
Tänavu kümnenda tegutsemisaastani jõudnud Rakvere Toidupank on käesoleval aastal lisaks Rakvere linnale toetanud kogu Lääne-Viru maakonna puudustkannatavaid inimesi.
„Ühendus omavalitsustega on olnud meil juba mitmeid aastaid, sest Euroopa Liidu toiduabi jõuab valdadesse meie kaudu. Iga valla sotsiaalosakonnal on nimekiri oma piirkonnas toiduabi vajavatest inimestest ja nii see ka nendeni jõuab, rääkis Pille-Ruth Kukemilk.
Vabatahtlikud – praegu on neid 11 – on viis päeva nädalas Rakvere staadionil Toidupanga laos toimetamas, nädalas läheb välja umbes sada pakki. Tänavu on siit novembrikuu lõpu seisuga jagatud välja 98 110 kg toitu 11 116 perele, abisaajaid kokku on olnud 20 900, sealhulgas lapsi 7485.
Toidupakke antakse välja kord nädalas, omavalitsuste sotsiaaltöötajad viivad need Rakverest oma piirkonna inimestele lähemale.
Toitu annetavad kolm Rimi (Põhjakeskuse, Rakvere ja Tapa), Selver, Äntu Mõis, Kaitsevägi, Päts, Würtspagar, Tallinna Toidupank saadab kaks korda kuus omalt poolt lisa ja Kukemilki sõnul on lubanud ka Maxima peagi annetajatega liituda.
„Kaitseväelt saame konserve ja toitu, mida sõdurid oma õppustel kasutavad. Pätsilt ja Würtspagarilt oleme näiteks saanud täiesti ahjusooja saia-leiba, mis ei ole müügiks olnud silmale ilus, aga ega vorm maitset ju ei muuda,” rääkis Kukemilk.
Kauplused annetavad muuhulgas realiseerimisaja lõpule lähenevat kaupa, mis koheselt Toidupangas sügavkülmutatakse ja seda saab kahe kuu jooksul realiseerida.
„Meie toidupakid on arvestatavad, suurtel peredel paarkümmend kilo ja rohkemgi,“ nimetas Kukemilk. Tagasisidena on ta küsinud inimestelt kuidas mõjutab neilt saadav toidupakk pere toimetulekut ning vastuseks kõlas valdavalt: väga palju. „Aga nagu alati, on ka nurisejaid, kes ütlevad, et „ah, mis ma siit ikka saan”, aga kordagi paki võtmist ära ka ei jäta,“ rääkis Kukemilk.
Ta viitas, et neil on ka kast kirjaga: „Toit, mida ise ei tarbi, palun jäta siia“. Nimelt on olnud juhtumeid, kus mõned inimesed ei taha kõiki toiduaineid ja viskavad need siis minema – parem siis jätta Toidupanka maha, et see jõuaks selleni, kes seda hindab. Nii jõuavad sinna kasti näiteks jahu, saiatooted või sinihallitusjuust – kes on juba mitu korda jahu saanud, aga ei tarbi seda nii palju või ei söö saiatooteid või on sinihallitusjuustu maitse võõras.
Pille-Ruth Kukemilk paneb südamele, et kui kellegi kogukonnas on mõni raskustes eakas või üksikvanem, kes ei julge ise abi küsida, siis võib märku anda kohalikule omavalitsusele, kes saab suunata abivajaja toidupaki saajate hulka.
