Tõnu Oja tuleb Rakverre pesuehtsa “meestekaga”
15.novembril näeb Rakvere Teatri suures saalis lavastust “Gunn, Gunn, vana…”, kus Tõnu Oja mängib elukogenud baarmeni ja kõrvalrollides astub üles Tiit Sukk. Oja rääkis Kuulutajale nii etendusest, kui ka sellest, miks ta nõustus osalema teleseriaalis “Papad Mammad”.
Tõnu Lilleorg
Selles VAT Teatri etenduses avaldub otsekoheselt mehe vaade tööle, naistele, oma pärandi edasiandmisele ja sõprusele. Tüki tegevuskohaks on hämar keldribaar. Tiit Sukk mängib kolme rolli: kahte külastajat ning praktikale saabunud noorukit.
Tõnu, baarmen Gunnar ütleb, et temaaegseid kliente enam ei käi. Kas ta tunneb end pisut unustatuna?
Jah, tunneb küll. Mingis eas tunneme me kõik, et ühest küljest oleme unustatud, teisest küljest vahel me ka tahame unustatud olla. Arusaamine, et kõik ei ole nii, nagu meile parem oleks, tabab mingil eluhetkel kõiki. See äratundmine on paljudele mõistetav.
Käibele on tulnud sõna meestekas, kas selle tüki kohta võiks nii öelda?
Meestekas on see tõesti. Mulle väga meeldib, et selle välja toote. Tahaksin, et mehed selle tüki üles leiaksid. Kui tihtilugu peavad naised mehi teatrisse meelitama, siis selle etenduse pilet peaks meestele hästi sobima.
Mis suhe on teil Rakvere ja siinse teatriga?
Mu ema on Rakvere lähedal sündinud, aga teatriga … (Oja jääb sügavalt mõttesse – T. L.) Ma ei ole vist kordagi üheski Rakvere Teatri ürituses kaasa löönud. Siiski! Ühele lavastusele kirjutasin kunagi laulusõnad. Külalisetendusi olen muidugi mänginud, Üllar Saaremäe kutsus mind kunagi ka lavastama, kuid ajagraafikuid ei õnnestunud klappima saada.
Seriaal „Papad Mammad” on leidnud palju sõpru. Tegu on välismaise formaadi järgi tehtud kohandusega?
Võiks rohkem kohandatud olla, originaal on Ukraina oma. Üritame ekraanil Ukraina temperamenti teostada ja mind paneb imestama, et see tundub päris usutavana. Ausalt öeldes olen seriaalindusest nii eemal olnud, alles tänavusest aastast tean pisut enam, mis seriaale meil tehakse.
Vast kutsutud on ka varem?
Vahel kutsutud on. Tean ju, et seriaale tehakse ülejala ja ajapuuduses. Olen tundnud, et mu võimekus ei ole sellises stiilis töötamiseks piisavalt hea. Varem olen teinud hea meelega „sutse“, mänginud tegelasi, kes üheks päevaks ekraanile tulevad, sest selliseid rolle saab kodus ette valmistada.
Nüüd tundsin, et olen selleks tööks valmis. Kunagi tahtsin sellist žanri väga teha. Tänaseks on see tahtmine küll pisut üle läinud, aga päris tore oli seal võtteplatsil olla. Režissöör Ergo Kuld suudab luua nii vastutustundetu atmosfääri, et seal sünnib kohe päris asju.
Olete tulemusega rahul?
Kui alguses käsikirja lugesin, olin skeptiline, et nii otsene ja üks-ühene. Aga nüüd ma seda tunnet enam ei mäleta ja kui valmisprodukti vaatan, siis see pole nii otsene ühti ja nii mõndagi sealt leiab. Pean tunnistama, et ei häbene. Piret Kaldaga (kes mängib Jüri naist Ullat – T. L.) olen omal ajal teatris palju koos mänginud ja mul on temaga hea võtteplastil olla.
Mis Jürit ees ootab ja kas on tõsi, et ta on ametilt filosoof?
Jah, ühest seeriast tuleb välja, et ta peaks olema spordifilosoof. Ma küll ei tea, kas selline distsipliin olemas on. Mul oli seoses Jüri ametiga natuke probleeme, aga kui olin käsikirja läbi lugenud, sain aru, et stsenaristidel sellega probleeme ei ole ja lõin käega. Päris maamats Jüri ei ole ja karakterit ma ei loonud lähtuvalt filosoofiast, katsusin eeskätt eksisteerida situatsioonis. Lõin karakteri selle pinnalt, et ta on oma naise Ulla tuhvli all. Ja jumal tänatud, Jüril on neist neljast ka kõige vähem teksti, ei pea palju tuupima. Edaspidi jääb Jüri pisut tahaplaanile, peategelased on rohkem maakoha vanavanemad.
Mõtted ja tunded laotuvad Tõnu Oja ja Tiit Suka esituses laval põnevalt laiali. Foto: VAT Teater
_______________________________
Olete vanaisa, mida võib vanavanemaks saamine inimeses muuta?
Minu jaoks tõi vanaisaks saamine tulise armastuse tagasi, tuletas meelde, mida see tähendab. Armastan oma lapselapsi nii palju, et see tundub lausa pealetükkivana, nagu peaks piinlik olema. Vahel ei suuda nädalat neist eemal olla, siis lähen mõnikord pärast etendust lihtsalt läbi, et neile otsa vaadata. Mul on kolm lapselast.
