Töökeskkonna riskianalüüs aitab vältida töötraumasid

Keskmine töötaja annab allkirja ja unustab siis tööohutuse instruktaazhil kuuldu aastateks. Pahatihti juhtuvad tööõnnetused töötaja enda süül, aga samas kui tööandja oleks talle ohuolukordi sagedamini meelde tuletanud, võinuks õnnetus jääda toimumata.

Aivar Ojaperv

Tööohutuse ja töötervishoiuga tegelev OÜ Aesiri HF on läänemaailmas laialt levinud ennetusformaadi maaletooja – kuidas jagada riske tööandja ja töövõtja vahel ning kuidas töötajad, eelkõige need, kelle ülesanded sagedasti muutuvad, saavad ise läbi viia kiire riskianalüüsi. Selleks on koostatud vastav küsimustik ja kaanetatud need väikese taskumärkmiku vahele.

Uuele töökohale või objektile asudes tuleb töötajal kulutada vaid paar-kolm minutit, et vastata märkmikus leiduvatele küsimustele. Selline tegevus kaardistab töökoha ohutuse ning kui mõni küsimus jääb positiivse vastuseta, tuleb tööandjalt nõuda puuduvaid kaitsevahendeid, töökoha ohutumaks muutmist või muud asjakohast.

Õnnetus tegelikult hüüab tulles

„Mõte on selles, et tööohutusinstruktaazh tuleb meelde alles siis, kui keegi midagi ära murrab,“ rääkis Aesiri HF esindaja Alek Lemkov. „Meie pakume märkmiku abil meeldetuletuse kas või iga päev. Kui töötaja jätab märkmiku täitmata ja allkirja andmata, siis võtab ta vastutuse tööandjalt endale. Kui juba täidab ja märkmikus leiduvatele küsimustele vastab, siis järelikult mõtleb kaasa.“

Lemkovi sõnul kulub kiiresti tehtav riskianalüüs ära eelkõige neile töötajaile, kelle ülesanded tihti muutuvad. „Ehitusmees võib päeva jooksul täita kolme-nelja ülesannet,“ selgitas ta. „Tellingutel varitseb üks oht, kraanat troppides teine, kraavi kaevates kolmas. Kui täidad küsimustikku, hakkad kaasa mõtlema, kas kõik on ikka ohutu. Iga viimane kui üks ehitusettevõtja peaks sellised märkmikud kasutusele võtma ja tegelikult saadakse selle vajadusest juba ka aru. Läänemaailmas on selline riskianalüüs iseenesest mõistetav, meil veel paraku mitte.“

Juba praegu on riskianalüüsi-märkmikule positiivse tagasiside andnud näiteks Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Personaliettevõtete Liit jt, kes soovivad tutvustada nimetatud lahendust oma liikmetele. Rakendatavat lahendust toetab ka International Council of Chemical Association Responsible Care programm.

Ka tööandjad soovivad ohutust

Töötaja võib ju aru saada, et ohutusnõuded pole täidetud, aga kui tööandja saadab ta oma nõudmistega „sinna kohta“ ja lubab järjekorrast järgmise mehe palgata? „Loomulikult on ka selliseid tööandjaid, aga nende juures ei maksagi töötada – lõpuks oled eluaegne invaliid ja mis siis?“ vastas Alek Lemkov. „Tegelikult saab valdav enamik tööandjaid oma vastutusest ja kohustustest aru. Pigem tahab ka tööandja, et töötajail oleks ohutu ning turvaline.“

Kõnealused märkmikud tulevad laiatarbekaubana müügile nii kaubandusvõrku kui neid hakatakse levitama ka otse tööandjaile.

Ohutusreeglid kehtivad kõigile, ka VIPidele, kes külastavad ehitusobjekti mõne sündmuse ajal. Foto: Aivar Ojaperv