Tööpõhine õpe kogub Eestis populaarsust

Sel nädalal sõlmisid AS OG Elektra ja Rakvere Ametikool lepingu, mille kohaselt saavad ettevõtte ligi 30 töötajat kutsehariduse abikoka ja abipagari erialal.

Katrin Kivi

Lepingujärgselt alustatakse õppetööga septembrist. Rakvere Ametikooli täiendõppeosakonna juhataja Ada Vääti sõnul on plaanis koolitada OG Elektra töötajaid aasta vältel kord nädalas neli tundi korraga. „Põhirõhk on valdavalt praktiliste ülesannete täitmisel töökohal, ent kutseõpe viib õppurid ka klassiruumidesse teoreetilisi teadmisi koguma,“ ütles ta. „Õppeperioodi lõpus sooritavad osalejad kutseeksami. Tunnistus kinnitab, et lõpetaja teadmised vastavad riiklikult kehtestatud kutsestandarditele.“

Ametikooli direktori Kuno Rooba sõnul on töökohapõhine õpe ehk rahvakeeli õpipoisiõpe kasvav trend. „Kesk-Euroopa riikides on selline viis kutset omandada väga levinud. Meil moodustab 90 protsenti tänastest õpilasest endiselt tasemeõpe. See tähendab, et õpilane asub peale põhikooli või gümnaasiumi päevasesse õppesse ametit omandama. Õpipoisiõppes on hetkel 85 õpilast, valdavalt metallialadel. Toiduainetöötlemise õppekavadel on OG Elektra meie esimene koostööpartner.“

Kust idee alguse sai?  „Meil OG Elektraga on algusest saadik olnud tihe koostöö, nad pakuvad meie õpilastele praktikavõimalusi,“ kommenteeris Kuno Rooba. „Tutvustasime ettevõtte esindajatele ka töökohapõhise õppe võimalusi ja nii see läks.“

OG Elektra esindaja Gea Gross kinnitas, et allkirjastatud lepingu järgi toimuma hakkav õpe on mitmekülgselt kasulik. „Läbirääkimiste protsess kestis aasta,“ ütles ta. „Kõik osapooled võidavad. Maksame küll töötajale õppimise ajal palka, aga saame oskuslikuma tööjõu. Kuna tööpõhine õpe kuulub Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetide hulka, siis tuleb sealt poolt ka lisarahastust ja kokkuvõttes ettevõte ei kaota, isegi kui töötaja peaks pärast kutse omandamist lahkuma.“

Kas OG Elektral on tõesti vaja 15 abikokka ja 15 abipagarit? OG Elektra personali juhi Toivo Murakase sõnul võiks selliselt koolitada kõiki töötajaid toiduainetööstuses. „Teadmiste värskendamine ei jookse kellelgi mööda külge maha,“ selgitas Murakas. „Klassi komplekteerisid meistrid. Kuna alustab kaks rühma, kummaski 15 inimest, siis tuli arvestada valikute tegemisel ettevõtte ja töötaja vajadusi. Olen täiesti kindel, et see projekt ühtlustab tootmise kvaliteeti ja tõstab ka töötajate enesekindlust ning väärtust.“