TÖÖTASU ARESTIMISE AKTID: SEE ON SUUR LISATÖÖ RAAMATUPIDAJATELE

Varem said tööandjad töötasu arestimise akti kohtutäituri poolt üldiselt ainult siis, kui töötaja osas alustati täitemenetlust. Kohtutäiturid omakorda said infot inimese töötamise kohta alles siis, kui deklareeriti selle inimese tööjõumaksud. Sellega seoses võis tekkida olukord, kus enne info kohtutäitruini jõudmist oli esimene töötasu juba välja makstud või töötaja töösuhe hoopis lõpetatud.

Kohtutäiturite elu läks TÖR-i tulekuga oluliselt lihtsamaks

Töötajate registri (TÖR) tulek muutis kohtutäiturite elu lihtsamaks, samas tekitas palju lisatööd tööandjatele ja raamatupidajatele. Juba koosolekul, mis toimus TÖR-i loomise algstaadiumis, võis märgata kohtutäiturite rõõmu kõrval raamatupidajate muret suureneva lisatöö pärast, mis paraku osutus põhjendatuks.

Töötajate registri päringud ja aktide koostamised on nüüd automatiseeritud, tuues kaasa olukorra, kus koheselt, peale töötaja registrisse kandmist, hakkab tööandjale saabuma arestimise akte.

Tööandja jaoks teeb olukorra veel keerulisemaks asjaolu, et kohtutäiturite aktid on erinevad, võivad olla väga mahukad ning sisaldada palju paragrahve, samuti edastatakse hoiatusi tööandjale, et võidakse määrata sunniraha, kui ta töötaja töötasu kinni ei pea.

Raamatupidajad on professionaalid, kellel on välja kujunenud oma tööprotsessid ja arvestusmeetodid ning täiturite arestimise aktidega tulevad nad üldiselt kenasti toime.

Kahjuks ei puudu siingi murekohad. Esimeseks põhjuseks on juba mainitud arestimise akt. Teiseks on töötaja, kes ähvardab töölt lahkumisega, kui tema töötasu välja ei maksta. Harvad ei ole juhud kui töötaja tuleb väidetega nõude alusetuse kohta või, et talle on juba koostatud maksegraafik. Siiski peab raamatupidaja täitma kohtutäituri akti.

Miks peab tööandja tegema kohtutäituri tööd?

Ideaalses maailmas ei oleks inimestel võlgasid ja kohtutäitureid ei eksisteeriks. Aga me ei ela ideaalses maailmas. Seadus ei keela kanda tööandjal töötaja töötasu kolmanda isiku kontole. Siinkohal oleks abi seaduse muudatusest, mis kohustab tööandjat kandma töötasu töötaja kontole (sarnaselt nagu oli reguleeritud II pensionisamba esimesed väljamaksed), siis ei oleks teoorias vajadust arestida isikute töötasu. Sellist regulatsiooni aga ei ole. Seega ei jäägi kohtutäituritel muud üle, kui edastada tööandjatele töötasu arestimise akte.

Meil puudub ühtne riiklik toimiv andmebaas, kust saaks infot isiku täitemenetluste ja nõuete suuruse kohta.

Paljud täiturid on ise loonud endale oma andmebaasid. Ka riigi tasandil tegeletakse jätkuvalt selle nimel, et täituritele luua ühtne toimiv täiteregister. Siinkohal tuleb loota, et selle loomise käigus mõeldakse ka tööandjate peale. Justiitsministeerium peab kaasama sellesse protsessi  tööandjate esindajad ning andma tööandjatele võimaluse esitada oma ettepanekuid.

Millises järjekorras arestimise akte täita?

Akti, mis jõudis esimesena tööandja e-postkasti, tuleb täita esimesena. Kui üks täitur saadab sama e-kirjaga mitu arestimise akti, siis tekib küsimus, milline neist see kõige esimene on. Tuleb alustada ühe täitmist või hilisemate segaduste vältimiseks saata täiturile täpsustav e-kiri küsimusega, millisest aktist tuleks alustada.

Elatise nõue läheb automaatselt teistest nõuetest ettepoole ning kõigepealt tuleb täita elatise nõuet. Ei ole harvad olukorrad, kui isikul on täitmisel mitme lapse elatise nõuded ja need võivad olla täitmisel erinevate täiturite juures. Sellisel juhul tuleb neid akte täita korraga ja võrdselt, mis tähendab, et tuleb välja arvestada arestitav summa, see jagada laste arvuga ning vastav summa kanda iga nõude rahuldamiseks.

Milline summa tuleb arestida?

Tööandja jaoks tähtsaim küsimus, kui suur summa tuleks arestida. Kuni 2008. aastani arestiti kõik, mis ületas miinimumpalka. Ka siis oli laste eest lisavabastus ette nähtud.

Täna tuleb arvestada Statistikaameti poolt möödunud aasta andmete alusel arvutatud arvestusliku elatusmiinimumi summaga ja absoluutselt mittearestitava osaga. Kui muul viisil ei saa nõudeid rahuldatud, võib lisaks arestida töötasu alammäärast kuni 20%. Tegemist on päris keerulise matemaatilise arvutusega.

Seega tuleb arvestada isiku töötasu ja iga aasta muutuvat arvestuslikku elatusmiinimumi ning palga alammäära. Lisaks tuleb arvestada täituri arestimise aktiga – kas on nõutud, et arestitaks mingi protsent alammäärast, mitu last on täitur märkinud akti jne.

Harvad ei ole olukorrad, kui inimesed kasvatavad oma elukaaslaste lapsi, kes aga seaduse järgi ei ole nende ülalpeetavad ning seega nende osas mittearestitav summa ei suurene. Samas on ka võimalik, et täitur ei ole laste arvu akti märkinud. Seega tuleb aluseks võtta täiturilt saadud info, aga kui see ei vasta tegelikkusele (nt laste arvu osas) saab teha kohtutäiturile päringu ja paluda akti muutmist.

Kas võlgnik võib tööandjale esitada vastuväiteid?

Vaatamata võlgniku pretensioonile, tööandja arestimise akti muuta ei saa. Kui arestimise aktis on kohtutäitur eksinud laste arvuga, siis tuleks töötajal sellest oma tööandjat teavitada. Seejärel saab tööandja teha päringu kohtutäiturile, et kontrollida laste arvu ja vajadusel akti muuta. Töötaja võib ka ise vastava taotlusega kohtutäituri poole pöörduda. Samuti peab  töötaja kõik oma vastuväited esitama kohtutäiturile.

Kas tööandja saab muuta arestitavat summat?

Tööandjal puudub õigus muuta arestitavat summat ning peab lähtuma täituri korraldustest. Töökoormuse vähendamiseks ja töötajaga lahkhelide vältimiseks, on soovitatav kasutada eelpool viidatud kalkulaatoreid.

Kas ja kuidas saab maksegraafiku?

Soovitame oma töötajaga tekkinud olukord läbi arutada ja pakkuda kohtutäiturile maksegraafiku alusel tasumist. Põhimõtteliselt on võimalik, et kohtutäitur ja sissenõudja annavad nõusoleku maksegraafikuks, kui igakuise makse teeb tööandja.

Maksegraafiku olemasolul kannab tööandja täiturile kokkulepitud 50/100/200 eurot. Selline lahendust tagab täiturile, et igakuine makse laekub, tööandjal jääb ära kohustus igal kuul arestitavat summat arvutada ning võlgnikul on kindlus, et nõuet täidetakse ja täitur muid sundtäitmise vahendeid ei kasuta. Selline lahendus on võimalik juhul, kui kõik osapooled soovivad koostööd teha.

Oluliselt keerulisem on olukord siis, kui nõudeid on palju. Kui võlgnik saab ühes täitemenetluses maksegraafiku ja tööandja maksab näiteks 100 eurot kohtutäiturile, aga arestida saaks 300 eurot, siis tööandja peab 200 eurot kandma järgmise akti täitmiseks.

Seega, kui akte on mitu, tuleb saavutada kokkulepe kõikide sissenõudjatega või arestida töötasu vastavalt seadusele – ettenähtud määras vastavalt aktide saabumise järjekorrale.

Mida teha, kui arestimise akti on juba täidetud?

Enne töötasu arestimise akti täidetuks lugemist, tuleks kohtutäiturilt üle küsida lõplik nõude jääk. Tsiviilnõuete puhul lisandub põhinõudele tihti viivis. Kui täitmisele esitatud nõue suureneb viivise osas, teeb kohtutäitur uue põhitasu otsuse enda tasu osas. Seega tuleks kohtutäituriga üle täpsustada, kas võib akti täidetuks lugeda või on see viiviste arvelt suurenenud. Nii saab ära hoida olukorda, kus kohtutäitur võib mitu kuud hiljem teha päringu (ja sunniraha hoiatuse) arestimise akti mittetäitmise kohta.

Mis asi on sunniraha?

Seadus võimaldab määrata tööandjale sunniraha, kui viimane kohtutäituri akti ei täida. Näiteks, kui tööandja peale täituri akti kättesaamist ei kanna arestitavat summat kohtutäiturile, vaid kannab hoopis võlgniku lapse kontole.

Sunniraha on kõige efektiivsem sunnivahend, millega kohtutäitur saab tööandjat mõjutada.

Esmakordsel sunniraha määramisel on selle suurus 192-767 eurot, korduval sunniraha määramisel võib see olla kuni 1917 eurot. Oluline on märkida, et sunniraha ei lähe võlgniku nõude täitmiseks või kohtutäiturile, vaid sunniraha kantakse riigieelarvesse. Seega võib öelda, et kohtutäituri akti mittetäitmisest võidavad võlgnik ja riik. Tööandja seisukohalt ei ole mõistlikku põhjust, miks tööandja peaks riigieelarvesse sellisel viisil panustama.

Mida teha, kui kohtutäitur kirjadele ja kõnedele ei vasta ega anna ka nõu?

Raamatupidajad on väljendanud muret, et täitureid ei ole võimalik alati kätte saada. Kõige mõistlikum on täiturile saata kirjalik päring, millele on kohustus vastata nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel. Kui vastust ei tule, siis on võimalus esitada täituri tegevusele kaebus. See küll lisab tööandjale töökoormust, kuid selliste olukordade tekkimise vähendamise nimel tuleks seda siiski teha.

Kuidas raamatupidaja tööd lihtsustada?

Kindlasti soovitame kasutada varem mainitud kalkulaatoreid, samuti on võimalik viia läbi konsultatsioon, kuidas raamatupidaja peaks töötasu arestimise aktidega ümber käima. Meie büroo nõustab raamatupidajaid nii töötasu arestimise aktide teemal kui üldistes täitemenetluse ja tööõiguse küsimustes.

Lisaks soovitame ettevõtte siseselt koostada võlgades töötaja jaoks vastav juhend. Oleme advokaatidega nõustanud raamatupidajaid ning koostanud mitmekeelseid juhendeid, mille abil saab töötajale arusaadavalt ära selgitada, millised on töötaja ja tööandja võimalused.

Kohtutäiturite aktid on üldiselt keeruliselt koostatud ja sõnastatud, mis võib põhjustada arusaamatusi ja küsimusi. Juhendi olemasolu võimaldab töötajal saada sealt lihtsaid ja konkreetsed vastuseid ning avalduste vormid. Samal ajal vähendab selline juhend tööandja koormust ja töötajate tööandja suunalist pahameelt.

Täituritelt tuleb küsida abi ja selgitusi

Töötasu arestimise aktide täitmine lisab raamatupidajatele täiendava suure töökoormuse, mille vältimiseks tasub töötajaga koheselt olukord selgeks teha ning võimalusel saavutada kokkulepe maksegraafiku tingimustes.

Enne uue töötaja tööle asumist tasuks uurida, kas ja kui palju võib tulla töötasu arestimise akte ning milline on töötaja plaan olukorra lahendamiseks. Oluline on ausus ja avatus. Eesmärk on leida kõikki osapooli rahuldav lahendus ja selleks peavad kõik osapooled koostööd tegema.

Kohtutäiturilt tuleb küsida selgitusi, abi ja toetust. Võlgniku, võlausaldaja ja tööandja vastanduvate huvide vahel tuleb leida õiglane tasakaal, aga oluline on, et ka võlgnik ise on täitemenetluses hoolas ja aktiivne. Tööandja saab toetada võlgnikku, kuid sisendi ja soovi  peab andma võlgnik. Mõistmist ja kannatlikku meelt kõikidele osapooltele.