Töötatakse maakonna arengustrateegia kallal
Teisipäeval toimus Rakvere linnavalitsuses Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ aruteluseminar, kus seni tehtut tutvustati.
Liisi Kanna
Maakonna arengu suunamine, sealhulgas arengustrateegia koostamine ja elluviimine, on alates maavalitsuste sulgemisest antud kohalikele omavalitsustele ühiseks täitmiseks. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ uuendamist korraldab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL).
„Aluseks on võetud täna kehtiv maakonna arengustrateegia ja seda on uuendatud,“ selgitas VIROLi tegevdirektor Sven Hõbemägi. „Arengustrateegia, kui üks oluline arengudokument, on rahastatud riigi eelarvelistest vahenditest,“ lisas ta.
Protsessi nõustavad OÜ KT Europroject Management konsultandid Tiina Vilu ja Katrin Suursoo. Lisaks osales strateegia koostamise üheksas töörühmas ligi 110 oma ala spetsialisti.
Seminar algas konsultantide ettekandega, kus selgitati, miks on arengustrateegia vajalik, mida selle koostamisel tehtud on ning milliste tulemusteni on jõutud.
„Strateegia programmiga alustati Lääne-Virumaal enne jaanipäeva 2018 – VIROLi poolt moodustati juhtrühm, otsiti konsultandid ja moodustati teemarühmad,“ rääkis Tiina Vilu.
„Üldisemas mõttes on strateegiat vaja maakonnas ühise soovitud tuleviku määratlemiseks, erinevate arendushuvide tasakaalustatuse tagamiseks ja tegevuskokkulepete saavutamiseks,“ selgitas konsultant Vilu. „Aga kitsamas mõttes ka arenguprobleemide- ja vajaduste kaardistamiseks ning rahastamismeetmete kavandamiseks.“
Vilu märkis, et samuti on arengustrateegia see koht, kus saavad kokku kohalike omavalitsuste ja riigi plaanid. „Oleme toonud strateegiasse ka sõnumi riigitasandile. Põhilised teemad, millega omavalitsusliit lähiajal ministeeriumitega läbirääkimistesse asub, on ära toodud,“ lausus konsultant.
Ühe olulise punktina sellest loetelust võib välja tuua reisirongi liikluse liinivõrgu tihendamise, ja seda mitte üksnes Tallinna, vaid ka Ida-Virumaa suunal. Riigitasandile esitatavate ootuste hulgas on ka Kunda sadama arendamine.
Aruteluseminaril osales umbes 50 maakonna arengust huvituvat inimest ning ettekandele järgnes elav diskussioon väga erinevatel teemadel.
Näiteks püstitati küsimus, miks ei räägita arengustrateegias religiooni ja koguduste rollist – on vaid mainitud vabaühendusi, mis on tänapäeva maailmas väga lai mõiste. Pikemalt peatuti geoloogia valdkonnal ning arutleti, miks ja kui õigustatult on see arengustrateegiast välja jäänud.
Põhjalikum arutelu peeti majanduse ja ettevõtluse arendamise üle – kuidas saaks arengustrateegia aidata kaasa ettevõtjate maakonda meelitamisele, milline on maakonnas olukord tööjõuga, miks ei võiks maakonna tööstuspargid olla koondatud ühtse juhtimise alla jne.
Arutelu lõpetuseks kutsusid korraldajad üles kõlanud ettepanekud ja küsimused ka kirjalikult esitama. Seda saab teha 25. jaanuarini aadressil F. R. Kreutzwaldi 5, Rakvere või e-posti teel virol@virol.ee.
Foto: Liisi Kanna
