Treeningute erijuhud I osa
Treeningute erijuhtude all pean silmas olukordi, kui inimesel on mõni terviseprobleem, millega treeningu ülesehitusel arvestama peab. Järgnevates lugudes võtangi vaatluse alla levinumad erijuhud, seekord peatun pikemalt kõrge vererõhu ja diabeediga seotud eripäradel.
Kõrge vererõhk
Kõrge vererõhk tekib siis, kui organismi hapnikurikka verega varustavate veresoonte toonus on tõusnud. Sellises situatsioonis peab süda rohkem tööd tegema, et suruda verd läbi ahenenud soonte ja hoida kudede hapnikuga varustatust endisel tasemel.
Kui kõrge vererõhk on tekkinud, siis tuleks kindlasti üle vaadata nii oma toidulaud, treening kui ka vaimne tervis. Pidev kõrge vererõhu seisundis olemine ja ka treenimine võib tõsta nii südameinfarkti kui ka insuldi riski. Sageli on sümptomid märkamatud ja haigus kujuneb aeglaselt, sellepärast on oluline, et vererõhku regulaarselt mõõdetaks. Seda enam, et kõrgvererõhutõbi on ka päritav.
Lisaks tuleb rõhutada, et kuigi vererõhk tõuseb koos vanusega, ei tohiks ka eakamad inimesed sellesse ükskõikselt suhtuda.
Kõrge vererõhk ja treening
Enne treeningutega alustamist peaks kindlasti läbima arstliku kontrolli, mis annab ülevaate tervislikust seisundist. Peale seda tuleks leida kompetentne treener, kellega treeningplaan paika panna.
Kõrge vererõhuga inimestele sobib kõige paremini aeroobne treening, näiteks kõndimine, rattasõit, ujumine, vesivõimlemine, kerge aeroobika jmt. Sedalaadi treeningute ajal saad paremini kontrollida pulssi ning seda, et ei tekiks väga suurt hapniku defitsiiti ehk tugevat hingeldust.
Inimene, kes pole enne üldse trenni teinud, võiks alustada 10-15 minutiliste treeningutega, suurendades treeningu kestust vähehaaval kuni 60 minutini. Esmaseks treeninguks ei sobi jõusaalitreening. Hiljem, treeneri koostatud kava alusel, võib neid siiski teha.
Diabeet ehk suhkruhaigus
Insuliin reguleerib veresuhkru taset ehk aitab glükoosi energiaks muuta ja seda rakkudesse transportida. Suhkruhaigus on krooniline ainevahetuse häire, mille puhul kõhunääre toodab liiga vähe insuliini või kui insuliini toodetakse piisavalt, siis diabeedi puhul ei toimi see kudedes nii nagu vaja.
Diabeeti saab kontrolli alla hoida, aga mitte välja ravida. Just tervislik elustiil – regulaarne liikumine ja õige toitumine – aitavad haigust paremini kontrollida.
Eristatakse kahte tüüpi diabeeti. Esimest tüüpi kutsutakse insuliinisõltuvaks diabeediks, mis algab lapse- või noorukieas ning mille tulemusena insuliini tootvad kõhunäärme saarekese rakud hävinevad. Esimese tüübi sümptomid arenevad ruttu, päevade või nädalatega. Haiguse ravi on eelkõige toetav – insuliini ravi toetatakse sobiva toitumise ja regulaarse füüsilise koormusega.
Teine tüüp, mida kutsutakse insuliinisõltumatuks diabeediks, algab sageli täiskasvanu eas ja selle puhul insuliini toime nõrgeneb ning aastate möödudes võib selle tootmine ka lõppeda. Teist tüüpi diabeet on enamasti pärilik ja seda soodustab ka rasvumine. Sümptomid arenevad aeglaselt, kuude ja aastatega. Insuliini ravi kõrval püütakse eeskätt organismi insuliini toimet tõhustada kehakaalu vähendamise ja liikumise abil.
Diabeet ja treening
Enne treeningutega alustamist konsulteeri kindlasti arstiga, sest trennil on oluline seos ka toitumisega – füüsiline koormus võib veresuhkru taset oluliselt alandada. Sellepärast peab diabeetik olema väga teadlik, kuidas treeninguid ja toitumist kombineerida, millal insuliini manustada jne.
Kindlasti ei ole aga treening suhkruhaiguse korral vastunäidustatud. Vastupidi, füüsiline koormus mõjub kehale ja veresuhkrule positiivselt ning parandab insuliinitundlikkust, samuti tugevdab treening lihaseid, liigeseid, südant jne.
Millist trenni valida?
Nii, nagu iga treeninguga alustaja, peab ka diabeetik alustama väiksemate koormustega, näiteks 4-5 korda nädalas 30 minutit kerget treeningut. Sobivad kepikõnd, jalgrattasõit, ujumine, kergemad jõutreeningud jne. Treeningute valikute osas kardinaalseid keelde ei ole, kui peetakse silmas olulisi põhitõdesid: koormust suurendatakse vähehaaval, mitte üle 10 protsendi nädalas, puhatakse ja taastutakse piisavalt jne. Jälgida tuleb enesetunnet, et järgneva treeningu ajal ei oleks väsimust ega lihasvalu.
