Tubakast aitavad loobuda positiivne eluhoiak ja nõustaja toetus

„Minu kõige noorem patsient on olnud kümneaastane,“ ütles pikaajaline tubakast loobumise nõustaja doktor Tiiu Härm.

Tiina Salumäe

„See oli ajal, kui alles alustasin nõustamisega. Noormees oli suitsetama hakanud kuueselt. Mõlemad vanemad suitsetasid ja nad ei pannudki tähele, et poiss ka suitsetab. Suitsetajad enam ise ju suitsulõhna ei tunne. Neil oli selline huvitav sümbioos, ema arvas, et isa on võtnud tema pakist ja isa arvas jällegi, et ema on võtnud tema pakist, kahepeale läks neil nagunii kaks ja rohkem pakki päevas, pakid olid jäetud hooletult igale poole,“ rääkis nõustaja.

„Kui poiss vanaema juurde läks, siis mittesuitsetajast vanaema tundis kohe suitsulõhna. Ja tõigi poisi nõustaja juurde,“ märkis Härm, lisades, et poiss oli ise oma sõltuvuse üle väga õnnetu, aga ta ei julgenud sellest kellelegi rääkida ega osanud midagi ette võtta.

Inimeste hoiakud tubakatarvitamise suhtes on muutunud. Hiljutised uuringud näitavad, et valdav enamus, isegi 86 protsenti igapäevasuitsetajatest sooviks tubakast loobuda, ent kunagi alustatud halvast harjumusest ei olegi nii lihtne lahti saada. Suitsetamine on sõltuvus – nikotiinisõltuvus, tegevussõltuvus, sotsiaalne sõltuvus.

Eestis on praegu olemas 16 tubakast loobumise nõustamise kabinetti 13 erineva raviasutuse või tervisekeskuse juures. Loobumisteenuse suund on viia see inimesele lähemale, perearstikeskustesse. Tubakast loobumise kabinettides Eestis on keskmiselt 2000 pöördumist aastas. See arv võiks suurem olla.

Tubakas ei ole enam „in“

Ajast, kui vanaema koolipoisi Tiiu Härmi juurde tõi, on palju inimeste suhetes tubakaga muutunud. Inimesed teavad paremini tubaka kahjulikku mõju, suitsetamine ei ole enam „in“, seda eriti noorte seas. Kuigi – noori ahvatlevad jällegi uued „vidinad“, nagu näiteks huuletubakas, vesipiip või elektrooniline sigaret. Siit muidugi võib jälle tekkida nikotiinisõltuvus ja lõpuks jõutakse ikkagi sigaretini. Nooremad pöördujad on nüüd 13-14aastased. Proovinud on nad muidugi varem – 11-12aastaselt.

Nõustaja juurde tulles tehakse tavaliselt ära väljahingatavas õhus vingugaasi (CO) määramise test. Praktiline elu näitab, et viimane sigaret tõmmatakse just enne nõustaja vastuvõtule jõudmist. Tester töötab valgusfoori põhimõttel. Kui inimene on regulaarne suitsetaja ja hiljuti tõmmanud, siis muutub testi valgusfoori tuli punaseks, kui inimene suitsetanud ei ole, siis jääb tuli roheliseks. Vahepeale mahub valgusfoori kollane tuli. Kollase tule näidud võivad kaasas käia ka passiivse suitsetamisega.

Selline valgusfoor on lisaks diagnostikale ka väga hea motivaator mahajätmisel. Et kui täna olen punases, siis järgmisel korral on mul võimalik juba näha, et vingugaasi hulk minu väljahingatavas õhus on vähenenud ja tule värv muutunud.

Pärast viimast suitsu väljutub vingugaas 48 tunni jooksul ja organismis voolab jälle hapnikuga küllastunud veri.

Teisteks olulisteks näitajateks on nikotiinisõltuvuse taseme ja emotsionaalse seisundi hindamine. Loobuja ja nõustaja koostöös koostatakse loobumisplaan ja pannakse paika tähtajad. Vajadusel on toetuseks ravi. Ja väga oluline kogu protsessi juures on see, et inimene peab ise loobuda tahtma. Motivatsioon on esmatähtis.

„Suitsetajaverega“ musklit ei kasvata

Miks inimesed suitsetama hakkavad, sellele küsimusele on palju vastuseid. Ka sellele, mis aitab maha jätta.

Hiljuti tuli Tiiu Härmi juurde 14aastane poiss emaga. Ema oli noormehe juurest leidnud huuletubakat. Et nende peres varem sellist probleemi polnud, siis ei osanudki ema just palju peale hakata.

„Kui rääkisime nendega, jõudsime selliste järeldusteni, et noormehele on vaja rohkem tegevust, et see ei ole hea, kui noorel on liiga palju tühja aega. Selline sõpradega niisama tegevusetult ringikäimine, eriti veel kui on ka taskuraha, ei ole hea. Ma küsin alati ka noorelt, kas ta teeb sporti. See noormees ütles, et teeb. Me siis tegime sellise kokkuleppe poisiga, et tema enam huuletubakat ei tarvita ja paneb pearõhu sporditegemisele,“ rääkis nõustaja.

„Sport ja suits ei sobi kokku. Suitsetades lööb hapniku verest välja ning asemele tuleb vingugaas. Sellise „vingugaasiga rikastatud suitsetajaverega“ ei kasvata ju muskleid ega võhma, ei arenda aju ega mõistust,“ lisas Härm.

Lisaks sellele, et suitsetamisest loobumine sporditulemused paremaks teeb ja tervis paremaks läheb, tõi Tiiu Härm sagedasemate loobumise põhjustena välja veel selle, et teised vaatavad suitsetaja harjumusele juba viltu ning keeruline on üldse leida kohta, kus oma pahega tegeleda saab.

Naisi ja mehi on pöördujate hulgas enam-vähem võrdselt. Pöörduvad rohkem kõrgharidusega inimesed. „Ta saab ju aru, et ta raiskab selle peale raha. Kui oled regulaarne suitsetaja, pakk päevas, siis suitsetad aastas ära 1200-1400 eurot, olenevalt sigaretipaki hinnast. Seda raha saaks ju kusagile mujale investeerida, näiteks oma tervisesse. On ka neid, kes tahavad säästa oma peret ja lapsi. Leidub ka neid, kes ütlevad, et neile ei meeldi see, et nad peavad koos alluvatega suitsunurgas käima,“ rääkis nõustaja.

Õnnestumine ootab sageli mitmendal katsel

Tulemused on head, kui iga viies esmasloobuja viib protsessi võiduka lõpuni, kuid sageli ei ole see nii kerge ning esineb tagasilööke. Suudetakse loobuda alles kolmandal või neljandal katsel. Oluline on tahtekindlus, mitteallaandmine ja positiivne eluhoiak ning soovitavalt nõustaja juhendamine ja toetus. Muide, umbes 6-8 protsenti meestest suudavad loobuda omal tahtel ilma lisaabita. Naistel see reeglina ei õnnestu.

Kontakt tubakast loobumise nõustajaga kestab enamasti 12 kuud. Esimene visiit kestab tavaliselt umbes tunni, korduvad nõustamised umbes veerand tundi ning seda võib teha ka telefoni või e-kirja teel. Tavaliselt piisab tubakast loobumise korral viiest-kuuest nõustamiskorrast, viimane neist aasta pärast alustamist.

„Mõni on selline, et sa ei usugi ta loobumist, aga ta läheb väga järjekindlalt ja jätab maha. Mõni jällegi on väga lootustandev, aga ühel hetkel vaatad, et on ära kadunud. Siis võtad ise ja helistad. Ta ütleb, et oi, ta ikkagi ei suutnud, aga tuleb mu juurde uuesti. Mõni jällegi on väga liigutatud, ja ütleb rõõmsalt, et see on väga armas, et nii pika aja järgi teda meeles pidasin ja et ta üldse ei suitseta,“ tõi Härm näiteid.

Igatahes julgustas Tiiu Härm tubakast loobumise nõustamisest abi otsima. Tegu on tasuta teenusega ning kogemused on näidanud, et ainult oma tahtejõul suudab sigaretist loobuda alla kümne protsendi.

Eile oli ülemaailmne tubakavaba päev

 31. mail tähistatakse kogu maailmas tubakavaba päeva, päeva hüüdlause on „Tubakas kahjustab südant: vali tervis, mitte tubakas!“

Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel põhjustab tubakas maailmas igal aastal üle 7 miljoni surma, neist ligi miljonil korral on põhjuseks passiivne suitsetamine.

Eesti Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi suitsetab igapäevaselt 30% Eesti meestest ja 16% naistest (vanuses 16-64 eluaastat). Suitsetajate osakaal on Eestis jõudsalt langenud – 2000. aastal suitsetas iga päev 45% meestest ja viiendik naistest.

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et vähemalt korra on suitsetamist proovinud 61% 15aastastest poistest ja 55% tüdrukutest. Igapäevaselt suitsetab siiski oluliselt vähem õpilastest – 9% 15aastastest poistest ja 7% tüdrukutest. 13aastastest tarvitab suitsu igapäevaselt vähem kui 3%.

Eestis on 16 tubakast loobumise nõustamiskabinetti, kus saab tasuta professionaalset abi. Kõigi nõustamiskabinettide kontaktid leiate lehelt www.tubakainfo.ee/kontakt/. Nõustaja vastuvõtule pole vaja saatekirja, kuid tuleks eelnevalt registreeruda. Oma nikotiinisõltuvuse tõsidust saab aga igaüks ise testida veebilehel www.tubakainfo.ee/loobu-suitsetamisest/testi-oma-nikotiinisoltuvust.

 

Fotol näitab Tiiu Härm, kui palju pigi koguneb aasta jooksul keskmiselt suitsetava inimese kopsudesse.

Foto: Tervise Arengu Instituut