Tugev kogukond on turvalisuse alustala
Lääne-Virumaa on üks suurima naabrivalvesektorite arvuga maakondi Eestis, politseinikud tegutsevad igapäevaselt maakonna eri punktides ja ka kogukonnad on muutunud turvalisuse tagamisel aktiivsemaks.
Kristel Kitsing
Lääne-Viru maakonna turvalisuse nõukogu on korraldanud mitmeid kohtumisi maakonna erinevates piirkondades, et kujundada tervikpilti maakonna turvalisuse olukorrast ja luua ühtne süsteem siseturvalisuse arendamiseks. Arutelud Eipris, Sõmerul ja Jänedal näitasid selgelt, et meil on turvaline elukeskkond, aga vähemtähtis pole selle tagamisel elanike endi aktiivsus.
Tunne kodukandi inimesi
Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna juhi Indrek Lingi hinnangul on turvalisuse tagamiseks oluline tunda kodukandi inimesi, teada nende kontakte ja ka seda, kes seal kandis on põhilised liikujad. „Erinevatest tähelepanekutest nagu võõrad isikud, sõidukid naabri kinnistul – võiks puudutavat poolt informeerida, ja kui tegevus tundub õigusvastane, tuleb sellest kindlasti teavitada politseid,“ sedastas Link.
Üheks mooduseks, kuidas vahetada kontakte ja infot on naabrivalve sektor, kus tegutsemise põhimõtted on paika pandud, aga sarnast kooslust saab arendada ka läbi külaseltside, külavanemate, korteriühistute esimeeste jne.
Naabrivalve – tõhus ja soodne
Lääne-Virumaa on üks suurima naabrivalvesektorite arvuga maakondi Eestis. Eelmise aasta seisuga on meil kokku 38 naabrivalve piirkonda, mis hõlmavad endas 478 majapidamist ja 2017 esimesel poolaastal on loodud uus piirkond 15 majapidamisega Arkna mõisa juurde.
MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuhi Marek Väljari sõnul annab Naabrivalve piirkondade loomine märku tugevast kogukonnast. „Kohtadesse, kuhu näiteks politsei vaates oleks ehk naabrivalvet vaja, kuid seal puudub tugev kogukond, uusi naabrivalvepiirkondasid ei teki,“ möönis ta.
Kõnekas on ka fakt, et Lääne-Virumaa naabrivalve piirkondades on sel aastal toimunud vaid üks sissemurdmiskatse, mis leidis aset Väike-Maarjas Uuel tänaval.
Märka, teavita, takista
Indrek Link märkis, et meie maakonna kuritegude arv on viimastel aastatel languses, samas on paljud kuriteod seotud perevägivalla ja liiklusega, peamiselt sõiduki juhtimisega joobeseisundis. „Mõlema osas on vähenemisele võimalik kõigil kaasa aidata läbi märkamise, teavitamise ja takistamise,“ hindas Link. Positiivsete näidetena tõstis Link esile juhtumid, kus lähisugulane on võtnud ära sõiduki võtmed, et takistada ebakaines olekus inimest sõidukiga sõitma minemast.
Ka MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari leiab, et läbi teadliku käitumise ja keskkonna kujundamise on võimalik piirkonna turvalisust oluliselt tõsta. „Kindlasti ei ole olemas ühte ja universaalsest lahendust, mis kõik turvariskid maandaks, aga iga panus, mis turvalisuse teadlikkuse tõstmiseks tehakse, annab pikas perspektiivis positiivset tulemit,“ märkis Väljari.
„Näiteks ehituse planeerimise käigus võiks vältida pimedate nurgataguste tekkimise võimalust. Samuti tuleks tähelepanu pöörata haljastusele ja seda mitte lasta metsa kasvada – muudab elukeskkonna pimedaks ning loob võimaluse õigusrikkumiste läbiviimiseks,“ tõi ta praktilisi näiteid turvalisuse tagamiseks.
Sekku mõistlikkuse piires
Omapoolse sekkumise korral tuleb alati olukorda hinnata ja sekkuda tuleb mõistlikkuse piires. Kui juba esmapilgul on näha, et olukord võib raskeks kujuneda, on mõistlik kohe politsei kutsuda.
Inimesed on teadlikud, et operatiivse abi (tuletõrje, kiirabi, politsei poolt kohest sekkumist vajavad juhtumid) jaoks on olemas hädaabinumber 112. Samas märkis Link, et osade elanike seas on levinud arvamus, et kui politsei välja kutsutakse ja kedagi (võimalikku õigusrikkujat) ei leita, karistatakse hoopis teatajat väärteokorras. „See ei vasta tõele. Karistatakse neid, kes tahtlikult operatiivteenistuste tööd häirivad, tehes selleks korduvalt valeväljakutseid,“ selgitas Link.
Siiski on tema sõnul oluline vahet teha kiiret sekkumist vajavate teadete ja tavalise info vahel. „Politseil on olemas ka infotelefon 612 3000, kust saab esmaspäevast pühapäevani kell 8 – 19 infot meie teenuste ja kontaktide kohta. Samuti on oluline lasteabi telefon 11611, kuhu saab jätta anonüümselt infot, kui keegi teab lapsest, keda halvasti koheldakse.“
Rakvere politseijaoskonna juhi sõnul on inimeste tähelepanelikkus ja teavitamine neile suureks abiks, sest sageli kohtab suhtumist, kus sekkumist vajavale sündmusele lihtsalt tähelepanu ei pöörata, kuna „see ei puuduta pealtnägijat“.
Väljatõste
Mõned praktilised näited, mida saavad inimesed teha oma kodukoha turvalisuse nimel:
Tea oma kodukoha inimesi, võimalusel ka nende kontakte. Tähelepanekutest, näiteks võõrad isikud, sõidukid naabri kinnistul, võiks puudutavat poolt informeerida ja kui tegevus tundub õigusvastane, tuleb sellest kindlasti teavitada politseid.
Korralda korteriühistuga infopäev kortermajade elanikele. See võimaldab inimestel omavahel tuttavaks saada ja igapäevaelu turvalisemaks muuta.
Kaasa piirkonnapolitseinik korteriühistu koosolekule, et arutleda selle üle, mida saab iga inimene ise ette võtta oma vara kaitseks.
Varusta kortermajades infostendid oluliste kontaktidega nagu politsei (piirkonnapolitsei, noorsoopolitsei), lasteabi jne.
Õpi tundma oma piirkonnapolitseinikku, kes on esimene abimees turvalisuse küsimustes. Kontaktid leiad politsei kodulehelt.
Sõidukist lahkudes lukusta uksed ja võta väärtesemed kaasa või pane need mittenähtavasse kohta. Sama kehtib aiatööriistadega.
Säilita väärtuslikemate esemete ostu-müügi dokumendid koos seerianumbriga, see võimaldab varguse korral fikseerida otsitava eseme andmed.
Kasuta näiteks tööriistadel erimärgistusi, mille järgi neid varguse korral paremini eristada ja ära tunda.
Kasuta pimedal ajal valgustust, näiteks liikumisele reageerivat valgustust.
Kindlusta oma kodu ja väärtuslikumad esemed.
Eipri külamajas istusid maakonnaülese turvalisuse nõukogu eestvedamisel üheskoos maha kogukonnaaktivistid ja arutasid turvalisuse küsimusi. Foto: Kristel Kitsing
