Tugevad tunded mustas ja valges
Sel nädalavahetusel näeb Rakvere Teatrikinos Poola draamat „Külm sõda“, mis võib võita Oscari parima võõrkeelse filmi kategoorias.
Tõnu Lilleorg
Osaliselt viitab filmi pealkiri poliitilisele olukorrale Euroopas, mis algas pärast II maailmasõda ja kestis kuni Berliini müüri langemiseni 1989. aastal. Lääneriigid ühelt poolt ja Nõukogude Liit koos oma Ida-Euroopa vasallriikidega teiselt poolt olid eripärases konfliktis, kus puudus sõjategevus, kuid käis äge ideoloogiline ja majanduslik nügimine.
Lääneriigid astusid külma sõtta selleks, et seista vastu kommunismi levikule ja idabloki maades kaasnes olukorraga kodanikuõiguste piiramine ning inimeste veenmine selles, et lääneriigid on halvad.
Filmi peategelased Zula (mängib Joanna Kulig) ja Wiktor (Tomasz Kot) on armastajapaar, kes kohtuvad 1949. aastal ühes noorte muusika- ja tantsukoolis. Seal moodustatud rahvakunstiansambel osutub edukaks ning peagi algavad ringreisid sotsialismimaades, muuhulgas külastatakse Berliini, kus tegelastel avaneb võimalus Läände põgeneda.
Filmis on loodud kaasahaarava õhustikuga tegevuskohad, mis pakuvad vaatajale kohalolekutunnet. Näiteks peategelased teineteise vastu liibununa jalutamas öises Pariisis. Ja siis sisse astumas ööklubisse, kus tantsitakse tollel hetkel planeedi ilmselt olulisima tantsuloo „Rock Around the Clock“ taktis. Linateoses esitab Zula mitmeid laule ja näeb ülalnimetatud noorteansambli tantsuesinemisi.
Film on küll mustvalge, kuid vastab ometi edukalt Uno Loobi küsimusele: „Mis värvi on armastus?“. Zula ja Wiktor teavad vastust kindlasti. Filmi operaator Lukasz Zal on teinud oma tööd nii hästi, et ta omab samuti Oscari nominatsiooni parima operaatoritöö kategoorias.
Kuid linalugu pole kaugeltki ainult roosades toonides. Kodumaalt välismaale põgenemine ja sealsed kohanemisraskused loovad ebakõlasid peategelaste suhtesse, sest ilmselt jäi oluline osa nende senisest identiteedist kodumaale. Armastajad kogevad ka destruktiivseid ja teineteisest eemale lükkavaid emotsioone, kuid ometi kestab Zula ja Wiktori armastus ligi kakskümmend aastat – nii ühel kui teisel pool poliitilise külma sõja rindejoont.
„Külm sõda“ pole omas kategoorias küll ehk suurim Oscari-soosik, kuid juba nii kaugele jõudmine näitab selle 89 minutit kestva film taset. Kui linateos peaks 24. veebruari tseremoonial võitma, oleks see režissöör Pawel Pawlikowskile juba teine edulugu, sest 2015. aastal tunnistati parimaks võõrkeelseks filmiks tema lavastatud „Ida“. Pawlikowski omab „Külma sõja“ eest nominatsiooni ka parima režissööri kategoorias.
Wiktor ja Zula teel esinemisele Berliini.
Foto: Garsu Pasaulio irasai
