Tühjana seisnud ühiselamust saab sõjapõgenike üürimaja
Rakveres Rohuaia 12 asuv endine ühiselamuhoone, kus esimesel korrusel on Tallinna tehnikakõrgkooli Mõdriku teenusmajanduse instituudi täienduskoolituse ruumid, aga ühiselamukorrused seisavad jõude, renditakse nüüd välja Ukraina sõjapõgenikele.
Katrin Uuspõld
Rakvere abilinnapea Laur Kaljuvee hinnangul oleks kõige otstarbekam, kui riik ise tegeleks sõjapõgenike majutamisega. „Paraku on täna olukord selline, et pikaajalisi majutusi riik ei paku, vaid seda tuleb teha omavalitsustel. Rakvere linna üüriturg on õhuke ning kriisi alguses arvutasime ja mõtlesime läbi, et kui meile tuleks suur arv sõjapõgenikke, kuidas saaksime neile majutust ja teenuseid pakkuda. Rohuaia tänaval asuv endine ühiselamu oleks selleks hea hoone,“ selgitas Kaljuvee.
Hoone kuulub riigile ning riik on andnud selle haldamise Tallinna tehnikakõrgkoolile. Rakvere linn on sõlminud Kaljuvee sõnul pooleaastase lepingu hoone kasutamiseks. „Kui periood läbi saab, vaatame asjadele otsa ja otsustame edasi, praegu on raske prognoosida,“ ütles Kaljuvee.
Praegu pakutakse Rakvere linna registreeritud sõjapõgenikele ühe võimalusena välja seal ühisköögiga sotsiaalpinna rentimist.
„Minu hinnangul on vähemalt kaks majutuskorrust heas seisukorras, korraliku remondiga, uuendatud on ventilatsioonisüsteemid. Hoone on varem toiminud ühiselamuna ja kannatab suuremaid rahvahulkasid välja,“ rääkis Kaljuvee.
Ühel korrusel on suurusjärgus 20 erineva suurusega tuba. On ühisköök, ühised pesuruumid. „Need on täiesti korralikud, mina elaksin rahumeeli sellistes tingimustes,“ kommenteeris abilinnapea.
Esimeste elanikena on sisse kolinud need sõjapõgenikud, kel lõppes riigi lühiajaline majutusteenus, aga on tulnud ka neid, kes on leidnud endale Rakveres tööd ja puudus seni elukoht. Üürileping sõlmitakse vastavalt inimese soovile kuni pooleks aastaks.
Kaljuvee märkis, et andmebaasid ei võimalda hetkel sõjapõgenike arvust väga head omavalitsusepõhist ülevaadet, aga Rakveres on suurusjärgus 400 sõjapõgenikku, kellest 150 on lapsed, Lääne-Virumaale on jõudnud kokku umbes tuhat põgenikku.
„Kuna me ei tea lõpuni ka täna kui pikaks ajaks ja kui palju lapsi jääb linna, kellele on vaja pakkuda kooli- ja lasteaiakohta – meil on kohad üsna loetud – oleme arvestanud ka võimalusega, et kuna hoones on varasemalt tegutsenud kool, on olemas ruumid, kus saaks vajadusel organiseerida ka neid asju,“ rääkis Kaljuvee.
Tallinna tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudi koolituskoordinaator Maive Türkel rääkis, et valmisolek sõjapõgenikke kooli ühiselamuruumides vastu võtta oli juba ammu. „Märtsi alguses hakkasid erinevad ministeeriumid küsima koolidelt pindasid majutuseks, meie kool pakkus välja Rohuaia maja,“ rääkis Türkel.
Hoone esimesel korrusel on koolituskeskuse klassid, teine korrus on tühi, kolmandal ja neljandal korrusel on ühiselamutoad, mida viimasel ajal ei ole kasutatud.
„Kuna ühiselamukorrused olid seisnud tühjana, siis korraldasime seal oma kooli õppejõudude ja õpilastega talgud: koristasime ruumid, tõstsime mööblit ringi, pesime aknaid,“ kirjeldas Maive Türkel.
Nii Mõdriku kui Tallinna tudengid ja üliõpilased kogusid ka humanitaarabi: nõusid, voodipesu, mänguasju, pesuvahendeid, hügieenivahendeid.
„Kes on käinud majaga tutvumas, on olnud meeldivalt üllatanud. Me oleme mänguruumid ja puhketoad korraldanud majutuskorrustele. Kõik on puhas ja korras. Linnavalitsus on saatnud uusi tekke-patju ja muud vajalikku ning samuti organiseerinud igasse tuppa väikese külmkapi, praegu tegeletakse pesupesemis- ja kuivatusvõimaluste loomisega,“ rääkis Türkel.
