Tulekahjud hävitasid vanu maju
Esmaspäeva õhtul kõrgusid Rakveres teineteise järel suitsusambad, mis andsid märku suurtest tulekahjudest. Lühikese aja jooksul süttis Pika tänava piirkonnas vanalinnas kaks tühja puitmaja.
Mari Mölder
Aivar Ojaperv
Esimesest tulekahjust Rakveres teatati häirekeskusele kell 16.30. Pikalt tänaval alla suunduval Kooli tänaval põles puidust viilkatusega ühekordne maja. Päästjad said tulekahjule kiiresti piiri peale, kuid majal said tugevaid kahjustusi eterniitkatus ning sisustus. Maja kuulub kirikule.
Uksed-aknad suletud
Tulekahju põhjuseid ei osanud päästjad öelda ja need selgitatakse välja menetluse käigus. Ka läheduses elav elanik oli hämmeldunud, et see kasutuseta maja süttis. Tema sõnul majas keegi ei elanud ega olnud seal näha ka mingeid elumärke.
Kella 20 paiku said päästjad järgmise teate tulekahju kohta: suure leegiga põles Tõusu tänaval asuv kahekordne puitmaja. Sündmuskohale saadeti päästjad Rakvere, Kunda, Kiviõli, Tapa ja Väike-Maarja päästekomandost, Kadrina vabatahtlikud, meedikud ja politsei. Tulekahju saadi kontrolli alla tund aega hiljem ja kella kümneks lõpetati kustutustööd.
Päästeameti valvemenetleja sõnul olid hoone uksed suletud, kuid akendest oli siiski võimalik majja sisse saada. Tuli sai alguse tuulekojast ning esialgsel hinnangul võis tegemist olla süütamisega. Asjaolude väljaselgitamiseks on algatatud haldusmenetlus.
Tulekahjus kannatada saanud maja oli linnas arhitektuurilise väärtusega, sest tegemist oli Rakvere ainsa tänini säilinud juugendstiilis rajatud hoonega.
Kavatseti rajada majutusasutus
Tõusu tänava maja kuulub MTÜle Kehala, mille üks juhatuse liikmetest on ettevõtja Oleg Gross.
„MTÜ ostis selle maja umbes aasta tagasi,“ rääkis ta. „Eesmärk oli rajada sellesse majutusasutus sportlaste ja võistluste pealtvaatajate jaoks.“
Grossi sõnul seisis hoone küll tühjana ja see oli veidi amortiseerunud, kuid uksed-aknad olid kinni ja korralik katus taganuks maja senises korras säilimise veel mõnda aega. „MTÜ otsis programmilisi meetmeid, et leida hoone renoveerimiseks lisarahastust,“ selgitas Oleg Gross. „Nüüd pole enam midagi teha. Pärast tulekahju on hoone ilmselt varisemisohtlik ja see tuleb vist lammutada, aga igaks juhuks ootame spetsialisti hinnangu siiski ära. Eks siis näeb, kuidas edasi – kas õnnestub midagi säilitada või tuleb maja nullist uuesti üles ehitada.“
Gross oli põlengu ajal ise sündmuskohal ja tema kõrvu jõudis ümberkaudsete inimeste jutt, et majast olla nähtud välja jooksmas lapsi. Ka vahetult enne tulekahju.
Lapsed kahtluse all
„Väidetavalt olevat keegi need lapsed isegi fotodele ja videole saanud,“ märkis ta. „Minul polnud mingit õigust inimesi küsitleda ega nn juurdlust alustada, aga olen pisut hämmingus, et vastavad ametid sellega kohapeal ei tegelenud. Jäljed olid ju n-ö värsked. Seda enam, et tegemist oli teise järjestikuse tulekahjuga – kui tegu on tõepoolest süütamistega, siis on see väga ühiskonnaohtlik ja sellised süütajad tuleks võimalikult ruttu kätte saada.“
Lapsi nägi samas majas juba varem mängimas ka naabrinaine. „Umbes 10aastased poisid olid, voorisid pidevalt sisse-välja,“ rääkis ta Kuulutajale. „Käisin neid mitu korda ära ajamas, aga või nad kuulavad. Kui läksingi keelama, siis juba kaugelt kuulsin, kuidas hüüti, et „jälle see „mutt“ tuleb“, ja joosti minema. Rääkisid üsna valjult, kuulsin, et arutasid, kuidas teisele korrusele pääseda. Kas samad poisid ka põlengule eelnenud ajal majas olid, seda ma ei tea. Kes need poisid on, seda ei tea ma samuti, aga „meie küla“ omad nad vist pole, ilmselt kusagilt kaugemalt.“
Naabrinaise kinnitusel käis põlengule järgnenud päeval tunnistusi kogumas ka politsei. Kuulutaja andmetel on tänaseks süütajad juba ka teada.
„Väga kahju muidugi majast,“ lausus Gross lõpetuseks. „Tegemist on suure ajaloolise väärtusega hoonega, sellel oli omaette hõng ja aura. Sellepärast see ka MTÜle Kehala silma jäi. Meil olid selle hoonega suured plaanid.“
Tõusu tänaval sai majapõleng alguse tuulekojast, kahtlustatakse süütamist. Foto: Mari Mölder
