Tuleohutuses on kõige ohtlikum inimene ise

Tuleohtlikkus ja -ohutus on eluline teema. Rakveres tegutseva tuleohutusettevõtte Tuletark ekspert Janek Floren (pildil) ütleb, et nad räägivad tuleohutusest lihtsalt, selgelt ja arusaadavalt. Palun võtame siis enda jaoks selle hetke ja loeme artikli läbi. Et päästa iseenda ja teiste elu.

Anu Viita-Neuhaus

Mis on praegusel aastaajal tulega seotud ohuteemad, millele peab mõtlema iga inimene?

Kas korsten on pühitud, kas elektri- ja kütteseadmed on korras, kas suitsuanduri patarei on täis, kas tead, kuidas tulekahju korral tegutseda, ning kas kodus on olemas evakuatsiooniplaan? Evakuatsiooniplaani koostamine võiks olla lõbus kogu pere tegevus, kus istute laua taha ning koos arutate läbi ja panete kirja, kuidas keegi tegutseb tulekahju korral.

Õigusaktidega ei nõuta tulekustutit, kuid meie soovitame see endale koju soetada. Tulekustuti on 30-70eurone investeering aastateks.

Tööl tuleks pöörata tähelepanu eelkõige sellele, et tulekahju üldse ei tekiks ning selle levikuvõimalused oleksid piiratud – selleks tuleb põlevmaterjalid hoida kaugel süüteallikatest, kasutatavad töövahendid peaksid olema korras ning suitsetamine peab toimuma selleks ettenähtud kohas.

Hoidke evakuatsiooniteed ja väljapääsud alati vabad igasugustest takistustest ja põlevmaterjalist! Nii võite tegelikkuses päästa rohkem inimelusid kui keskmine päästja kogu oma elu jooksul.

Mis on koduses majapidamises eriti tuleohtlik?

Kõige ohtlikum on majapidamises inimene ise, kõik ülejäänu on suhteliselt lihtsalt ennetatav. Te ei usu? Aga 90 protsenti tulekahjudest on inimtekkelised. Elektrilühiste vältimiseks saab spetsialisti abil kontrollida elektrijuhtmeid, teha vastavaid mõõdistusi, kontrollida ühendusi. Kütteseadme paigaldamisel tuleb kasutada pottsepa abi, paigaldades see läbimõeldud projekti alusel, järgides ohutuseeskirju jne. Seda nimekirja võiks jätkata.

Isegi süütamiste puhul, nii veider kui see ka ei tundu, on võimalik teatud osas tulekahju teket ja selle tagajärgi ennetada. Näiteks ei ladustata maja või töökoha hoone seina ääres pappkaste, euroaluseid, küttepuid jne, mis on ühe tõelise püromaani kaunis unenägu.

Kui soovida elada tuleohutult, siis mis on need igapäevased tõed?

Need on tõed, mida Päästeamet aastast aastasse sügise saabudes, jõulude paiku ning jaanipäevadel kordab. Viimane kustutab tule (siinkohal elava tule), kütteseade tuleb hoida puhas ja korras, ära küta üle, kontrolli oma elektriseadmeid jne. Sisulist infot tuleohutult elamise kohta levitame ka meie oma Tuletarga Facebookis ja kodulehel.

Majast evakueerumine – kui palju inimesi oskab seda reaalselt?

Eestis ei ole sellist uuringut meie teada tehtud, kuid USAs, kus tuleohutuse tase on kõrge, viidi vastav uuring läbi. Sealsete tuleohutusekspertide sõnul on põlevast majast väljumiseks aega vaid 2 minutit. 62 protsenti elanikkonnast arvas, et aega on vähemalt 5 ja 18 protsenti panustab lausa 10 minutile. 69 protsenti lastevanematest eeldab pimesi, et nende järeltulijad teavad, kuidas tulekahjuolukorras tegutseda. Numbrid aga on armutud – 52 protsendil kodudes pole tuleohutusest räägitud, 70 protsendil pole aimugi, kuhu evakueeruda, ning 82 protsenti pole seda reaalselt proovinud.

Kuidas muuta tuleohutuse teema inimeste jaoks oluliseks?

Kasutan laenatud mõttetera, kuid sõnastan selle pisut ümber: „Küsimus ei ole selles, kas tulekahju tekib, vaid millal!“ Tõenäosus, et meie kõigiga juhtub tuleohuga seotud sündmus, on väga suur. Ehk mitte täna ja homme, aga kunagi kindlasti.

Tuleohutusele tuleks mõelda nii: kas oleme valmis, kui tulekahju tekib just nüüd. Me peame olema selleks valmis. Nii liikluses kui tuleohutuses võime rikkuda paljusid nõudeid pikka aega ja midagi ei juhtugi. Mis muidugi ei tähenda seda, et need nõuded on ebavajalikud. Nende olulisus tulebki välja alles erakorralises situatsioonis. Kuid siis võib olla liiga hilja. Ohutusnõuded ei tule ametnike sulest, vaid nende taga on sajad ja tuhanded reaalsed tulekahjud ja hukkunud inimesed.

Päästeametnikud on väga õigesti ära tabanud, et lastele koolides ja lasteaedades tuleohutusest rääkides tuleb see muuta põnevaks ja mänguliseks. Võib-olla peaks mõtlema välja, kuidas seda ka täiskasvanutele atraktiivseks muuta, sest paistab, et ainult käsud, keelud ning hirmutamine ei toimi. Tuletargale tundub, et tuleohutusest rääkimiseks on olemas paremad viisid. Meie igatahes püüame selle muuta lihtsaks, selgeks ja arusaadavaks. Muide, lapsed ja noored teavad tuleohutusest keskmiselt kordi enam kui tänased üle 40aastased.

Kuidas tulekahju korral toimida?

Tulekahju korral on kõige olulisem jääda rahulikuks. Kõigepealt tuleb välja selgitada tulekahju asukoht ja suurus ning seejärel tegutseda vastavalt olukorrale ning juba eelnevalt läbimõeldud tegutsemismustrile. Pole olemas üht universaalset käitumisjuhendit, vaid see sõltub alati konkreetsest olukorrast, hoonest ja paljust muust.

Kui palju maksab tuleohutus?

Küsiksin retooriliselt vastu, mis vääringus hinda soovite: inimeludes, rahas, kaotatud ajas? Kui aga soovite elada tuleohutult ning seda, et midagi ei juhtuks, on keeruline hinna osas vastata.

Igal aastal hävineb tulekahju tagajärjel sadade tuhandete eurode väärtuses vara. Ettevõtted saavad oma riskide maandamiseks teha kindlustuse, koolitada oma inimesi tuleohutult käituma ning tegutsema tulekahjuolukorras, soetada tuld ennetavaid, avastavaid ja levikut takistavaid seadmeid jne. Aga kui teie enda tegevuste või tegemata jätmiste tagajärjel tulekahju juhtub, kas olete kindel, et kindlustus hüvitab kahju? Tuletarga spetsialistide üle 20-aastane töökogemus Päästeametis tulekahjude uurijatena on korduvalt tõestanud, et see ei pruugi nii olla.

Tuleohutus maksab palju ja ühtlasi väga vähe! Kui palju maksavad inimesed igakuisele eluasemekindlustusele, auto kasko eest või elukindlustuse eest? Ilmselt keskmiselt 30-100 eurot. Ja seda selleks, et taastataks juba hävinenud eluase, remonditaks auto ja makstaks lähedastele KAOTATUD poja või ema elu eest!