Üha rohkem mehi ja naisi liitub Kaitseliiduga
Viimastel nädalatel on tõusnud nii meeste kui naiste huvi Kaitseliitu astumise vastu. Naiskodukaitse korraldab veebis tutvustusüritusi, millel arvukalt osaletakse.
Katrin Uuspõld
Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu kommenteeris, et Kaitseliiduga ühinema paneb see, et vabatahtlik organisatsioon annab võimaluse meestel ja naistel arendada oma sõjalisi oskusi Eesti kaitseks.
„Isadepäeva, maakaitsepäeva, vabariigi aastapäeva puhul on meid ikka kutsutud koolidesse rääkima. Aga kui praegusel ajal kutsutakse, siis küsitakse hoopis teisi asju. Lastele teeb muret, kas meile tuleb sõda? Miks Putin seda teeb? Kuhu me evakueerume, kui meid pommitatakse? Miks Putin oma sõduritele valetab? Selle viimase küsimuse esitas teise klassi tüdruk. Lapsed küsivad väga elulisi küsimusi. Ei eelda, et teise klassi laps seda küsima peaks,“ kirjeldas kolonelleitnant Ainsalu.
Tema vastus lastele oli, et Kaitsevägi on valmis koos Kaitseliidu ja liitlastega kaitsma igat sentimeetrit Eestist. „Ja kui sõda peaks tulema, on meil plaanid, kuidas inimesi kaitsta,“ lisas Ainsalu.
Neljapäevase seisuga oli üle Eesti Kaitseliiduga liitumishuvilisi kokku üle kuuesaja, kellest üle poole on ka avaldused esitanud. Naiskodukaitsesse on viimase paari nädala jooksul esitatud üle 230 liitumisavalduse üle Eesti.
Lehtses elav Marianne Kangur (34 a) on üks neist naistest, kes on väga värskelt Naiskodukaitsega liitunud. Naine töötab nii matemaatikaõpetaja kui klienditeenindajana ja ütleb, et „käed peavad tööd täis olema, siis ei hakka igav“.
„Huvi Naiskodukaitse vastu oli mul juba ammu. Aga kuna praegu on Facebookis palju Naiskodukaitse tutvustusüritusi, osalesin seal ja otsustasin ka liituda,“ ütles Marianne Kangur, kelle sõpruskonnas on juba ka varasemalt naiskodukaitsjaid. Ta ise liitus Tapa jaoskonnaga, mis on elukohale lähim.
Naine ütleb, et talle meeldib metsas müttamine ning ta tunneb tõmmet Naiskodukaitses militaarsema haru poole – kulbi asemel haaraks ta relva.
Naiskodukaitse Viru ringkonna instruktor Aili Ehamaa ütles, et rakendus leitakse igale naisele – kõik ei pea sugugi relva kätte võtma. „Meil on näiteks esmaabi, toitlustus, staabiassistendid jne. Kui naine on loomult hea õpetaja, võib temast saada väljaõppeinstruktor. See on igaühe puhul individuaalne, oluline on naise soov ja võimekus,“ rääkis Ehamaa ja tõi näiteks, et nende ridades on kontoritöötajaid, kes panustavad Kaitseliidu ettevalmistavate üksuste tegevusse ehk võimalus on panustada sõjalisse riigikaitsesse.
Riigikaitse laia käsitluse ehk mittesõjalise tegevusena arendame elanikkonnakaitse valdkonda, Ehamaa toob välja Naiskodukaitse „Ole valmis!“ äpi, mis annab juhiseid, kuidas erinevates kriisiolukordades hakkama saada.
Aili Ehamaa sõnul on viimastel nädalatel huvi tõus nende organisatsiooni vastu olnud väga suur. „Enamasti öeldaksegi, et varem on Naiskodukaitse peale mõeldud, aga kriisi eskaleerumine on toonud naised tagasi selle mõtte juurde. Ei ole midagi teha, liitumise taga on sõjahirm, küsimus, kuidas naisena kriisisituatsioonis hakkama saada, kaitsta ennast, lähedasi ja tervikuna riiki,“ rääkis Ehamaa. Üks võimalus teada saada Naiskodukaitse olemusest ja võimalustest, on tutvustusõhtud, mille üleskutset tehakse Facebookis.
Naiskodukaitse Viru ringkonna avalike suhete grupi juht Kristel Kitsing rääkis, et veebis on tulemas tutvustusüritused veel 13. ja 16. märtsil ning venekeelsena ka 17. märtsil. Kitsingu sõnul on keskmiselt paarsada-kolmsada naist korraga videosilla vahendusel lähemalt Naiskodukaitsega tutvumas.
„Ole valmis!“ äpp
Naiskodukaitse äpp valmis juba aastal 2018 ning seda uuendatakse pidevalt. Selle nädala seisuga on see äpp enam kui 61 000-s nutiseadmes üle Eesti.
„Äppi on koondatud kõikvõimalikud vajalikud telefoninumbrid, soovituslikud nimekirjad varudeks,“ tutvustas Naiskodukaitse Viru ringkonna instruktor Aili Ehamaa.
Ta selgitas, et seitsme päeva toiduvaru ja ravimivaru peaks igaühel kodus olema. Evakuatsioonivarud on olulised juhuks, kui toimub mõne elutähtsa teenuse katkestus, et inimesel oleks võimalik saada hakkama. „Riik ei pruugi inimesele kohe appi jõuda, sest ta tegeleb põhiprobleemi lahendamisega. Seepärast peaks inimene ette teadma, mida tal on vaja ning seda varuma. Ei ole mõtet soetada asju, mida ei kasutata. Näiteks ei tasu osta ette tatart, kui seda ei sööda,“ rääkis Ehamaa. „Varu hoidmine võiks olla elustiil: sa kasutad näiteks paki riisi ära ja ostad uue asemele, et varud ei rikneks.“
Ta rõhutas ka joogivee tähtsust: inimese kohta kaks liitrit joomiseks pluss liiter toiduvalmistamiseks. „Kui varute vett, siis seda tuleb hoida ringluses, sest muidu see rikneb,“ ütles ta.
Mobiiliäpis „Ole valmis!“ on teemad jagatud neljaks. Esiteks leiab sealt juhiseid erinevates ohuolukordades käitumiseks ja õnnetuste vältimiseks. Näiteks on olemas tule-, gaasi- ja veeohutusjuhised ning samuti õpetused, kuidas toimida, kui õnnetus on siiski juhtunud. Kui ilmateenistus annab tormihoiatuse, saab äpist üle vaadata, mida teha tormiks valmistudes ja kuidas kaitsta end tormi ajal.
Teiseks on äppi koondatud kõikvõimalikud telefoninumbrid, kust võib erinevatel puhkudel abi saada.
Kolmas osa koosneb soovituslikest nimekirjadest, mis võiks kodus olemas olla näiteks selleks, et vähemalt nädal aega ilma kodust väljumata hakkama saada, kus ja kuidas toiduvaru säilitada. Aga ka seda, mida võtta kaasa, kui olete sunnitud oma kodust evakueeruma, mis kuulub ellujäämispakikesse ja millised nö päästevahendid võiks olla autos.
Neljanda osa äpist moodustab küberhügieeni alusõppe moodul, mis annab nõu, kuidas ennast kaitsta küberruumist lähtuvate ohtude ja rünnakute eest.
Mobiilirakendus on kasutatav ilma internetiühenduseta, sisu on nii eesti, vene kui inglise keeles.
Evakuatsioonikoti soovituslik sisu
- Toit ja joogivesi – hästi säiliv ja valmistamist mittevajav toit (konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jmt) ning vesi vähemalt üheks ööpäevaks
- Suu- ja kehahügieeni tarbed
- Esmaabivahendid ja ravimid
- Taskulamp ja varupatareid
- Kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade
- Magamiskott või tekk
- Muud olulised vahendid (taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad jne)
7 päeva kodused varud
Joogivesi: 2 liitrit inimese kohta ööpäevas, lisaks 1 liiter inimese kohta ööpäevas toidu valmistamiseks
Konservid
Pakisupid, püreepulbrid
Helbed
Valmis purgiroad
Kuivikleib
Küpsised
Süsivesikuterikkad tooted
Hügieenitarbed
Seep
Desinfitseerimisvahend
Tualettpaber
Allikas: Naiskodukaitse
Päästeameti juhised elanikkonnale
Eesti elanike kriisivalmisoleku uuring näitas, et inimeste teadmised hädaolukordade osas on veidi paranenud, samas on aga elanike 7-päeva kriisivarude seis halvenenud. Valmisolek kriisideks on endiselt ebapiisav, kõige suurem probleem on kortermajade elanikud, eakad, muukeelne elanikkond. Päästeamet soovitab järgmist:
- Varu koju oma pere jaoks piisav kogus joogivett, ravimeid ja toitu ning arvesta ka koduloomadega. Toitu varudes soeta toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras ning mis ei rikne liiga kiiresti.
- Varu koju taskulamp või patarei toitel lamp, varupatareid, küünlad ja tikud.
- Varu koju piisav kogus sularaha.
- Veendu, et su telefon, arvuti vm nutiseade on tugeva parooliga kaitstud. Võimalusel kasuta 2-astmelist autentimist. Ära ava kahtlaseid linke ega anna oma isikuandmeid ja paroole ei telefoni ega e-kirja teel mitte kellelegi. Kui sul tekib kahtlus, siis teavita politseid.
- Kontrolli, et sõiduautol oleks paak alati pooltäis.
- Soeta endale patareide, dünamo või päikesepatareidega töötav raadio. Uudiseid ja kriisiinfot saad kuulata ka autoraadiost.
- Mõtle läbi, kas Sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada ja lepi nendega kokku, kuidas omavahel ühendust hoiate. Arvesta seejuures, et kriisi korral ei pruugi tavapärased sidevahendid toimida.
- Koosta loetelu naabri, kogukonna olulisimate isikute ning omavalitsuse ja riigi asjaomastest kontaktandmetest, et saaksid kriisi ajal kiiresti ja tõhusalt tegutseda.
- Hoia akupank alati laetuna, et saaksid vajadusel mobiiltelefoni laadida.
- Võimalusel hoia autos mobiilitelefoni laadija, teede atlas, lumelabidas, soe tekk ja taskulamp.
- Kontrolli enda ja oma lähedaste ID-kaardi kehtivust, vajadusel alusta pikendamist.
- Mõtle läbi, kuhu või kelle juurde sa saad minna, kui oma kodus mingil põhjusel olla ei saa
Allikas: Päästeamet
