Üheksa turismiettevõtjat pälvisid kestliku turismi sertifikaadi
Euroopa kaitsealade liit on omistanud Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspargile kvaliteedimärgise, millega tunnustab piirkondade kestliku turismi arendamist. Keskkonnaamet omakorda tunnustas nendes piirkondades tegutsevatest turismiettevõtjatest tänavu üheksat.
Liisi Kanna
Sel aastal said keskkonnaameti peadirektorilt Rainer Vakralt tunnustuse Lahemaalt Vergi Sadam & Restoran Wirkes’, Kuusiku loodustalu, Lainela Puhkeküla ja Wesenbeck Külalistemaja, Soomaalt Põnka puhketalu ja Levikivi loodustalu ning Matsalust Põldotsa talu, Kipperi kodumajutus ja Altmõisa külalistemaja. Eelmisel aastal tunnustati 10 ettevõtjat.
Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht Nele Sõber nentis, et kõik tänavu sertifikaati taotlenud selle ka pälvisid. „Keskkonnaametil on hea meel, et ettevõtjatel on jätkuvalt huvi kestliku turismi sertifikaati taotleda, oleme omalt poolt valmis aitama ning loodame, et see huvi jätkub. Sellel korral soovisid kestliku turismi sertifikaati omandada üheksa ettevõtet, kes kõik ka selle said,“ kommenteeris ta.
Sertifikaadi andmisel hinnatakse erinevaid aspekte. „Näiteks hindab ettevõte teatud kriteeriumite alusel eneseanalüüsi vormis oma kolme aasta tegevust. Samuti on oluline ettevõtte veekasutus ja elektritarbimine – kuidas seda efektiivsemalt teha, samuti looduskaitsesse panustamine ning koostöö keskkonnaameti, riigimetsa majandamise keskuse ja teiste osapooltega,“ selgitas Sõber tunnustuse saamise eeldusi.
Projektijuht märkis, et kaitsealadel ja nende mõjupiirkonnas tegutsevad turismiettevõtjad on keskkonnaametile olulised partnerid, sest puutuvad otseselt kokku külastajatega ning annavad edasi Eesti loodusväärtusi ja kultuuripärandit. „Külastajad on üha enam teadlikud ja hindavad kestlikkuse järgimist, tehes ka oma reisiplaanide valikuid vastavalt sellele. Meie ühine panus vähendada keskkonnajälge annab tulemuse üksnes ühiseid eesmärke seades ja koostööd tehes,“ rääkis Sõber.
Ettevõtjate tagasiside on olnud ülimalt positiivne. Kiidetakse, et kolmeaastast tegevusplaani koostades peab oma ettevõtte tegevuste mõtestamiseks pingutama. Sõber lisas, et tänapäeval on kestlikkuse printsiipide järgimine oluline juba kõikides valdkondades toimuvate tegevuste osas.
Wirkes’i restorani ja hotelli perenaine Kelli Suigusaar nentis, et neid ajendas osalema soov endid ja teisi innustada jätkusuutlikumalt käituma. „Meie otsustasime sertifikaadi poole pürgida, et motiveerida nii iseend, personali kui ka Lahemaa rahvusparki külastavaid inimesi loodussõbralikumalt käituma. Meie sadamal on nüüd selge siht silme ees, kuidas enda tegemistega väiksem jalajälg maha jätta,“ sõnas ta kokkuvõtlikult.
Altmõisa külalistemaja juhataja Anna Regina Kabral selgitas, et väikese külalistemajana Matsalu külje all mõistetakse, et jätkusuutlikkus on äri jaoks eluliselt oluline. „Keskendudes jätkusuutlikele tavadele, tagame me mitte ainult oma eetiliste väärtuste järgimise, vaid ka pikaajalise elujõulisuse järjest keskkonnateadlikumal turul. Liigirikkuse säilitamine aitab hoida kohalikke ökosüsteeme tervena, meelitades Matsallu ökoturiste ja loodusentusiaste, kes otsivad ehedaid kogemusi. Lisaks vähendab jätkusuutlikkusele keskendumine igapäevakulusid, toetab kohalikke talunikke, pakub tööd ümberkaudsetele peredele ja parandab külaliste kogemust,“ rääkis Kabral.
Euroopa kaitsealade liit on koostanud kestliku turismi põhimõtted, mille eesmärk on edendada kvaliteetset ja jätkusuutlikku turismi kaitsealadel ja nende lähipiirkondades. Liidult kvaliteedimärgi pälvinud sihtkohad ja ettevõtjad moodustavad üle-euroopalise kogukonna, mis aitab hoida turismi head kvaliteeti ja loob ühise võrgustiku vastutustundlike sihtkohtade, nende külastajate ja oma kaitsealast hoolivate elanike vahel.
Praeguseks on rahvusvahelise kestliku turismi sertifikaadi pälvinud üle 220 turismiettevõtja peamiselt Lõuna-Euroopast. Eestis on selliseid ettevõtteid nüüd 19, näiteks Lätis ja Leedus pole veel ükski ettevõtja kvaliteedimärki taotlenud. Järgmine voor ettevõtjatele kuulutatakse välja sügisel.
