Ühistransport maakondades korraldatakse ümber

Seni on ühistranspordi korraldamisega tegelenud peamiselt maavalitsused. Viimaste sulgemise tõttu tuleb õige pea kohalikel omavalitsustel otsustada, kuidas edasi?

Liisi Kanna

Viimatisel Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) üldkoosolekul tutvustasid Maanteeameti esindajad edasisi samme seoses ühistranspordi korraldamisega maakondades.

Maavalitsused suletakse 2018. aasta 1. jaanuarist. Tänavu 1. oktoobrist võtab ühistransporti puudutavad ülesanded üle Maanteeamet, kuid teatud aja jooksul peaks kohalikud omavalitsused otsustama, kuidas konkreetses piirkonnas edasi minnakse.

Maanteeameti juhtivekspert Mika Männik rõhutas, et eesmärk ei ole vastutust oma õlult ära anda, vaid vajadustele vastavat liinivedu tagada. „ Ministeeriumi ees on Maanteeamet nagunii saba ja sarvedega ühistranspordi eest vastutav,“ sõnas Männik.

„Algselt plaaniti kogu korraldus Maanteeameti kätte anda, kuid meie seda ei soosi. Me ei tea ju nii täpselt, kuidas ühes või teises kohas vaja oleks,“ selgitas Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson ning lisas, et sedasi liiguksid otsused inimestest kaugemale.

Ühistranspordikeskused

Williamson rääkis, et esialgne plaan oli luua neli regionaalset ühistranspordi keskust, kuid see võimalus ei ole nüüdseks enam aktuaalne. Praegu on laual neli varianti, mille vahel saab iga kohalik omavalitsus ise valida, lähtuvalt oma inimeste huvidest ja liikumissuundadest. „Meil on harukordne võimalus liinivõrgule teistmoodi otsa vaadata – ei pea lähtuma maakonna piiridest,“ nentis osakonna juhataja.

„KOVid saavad ühineda lähima ühistranspordikeskusega,“ tõi Williamson välja esimese variandi. Praegu on olemas neli transpordikeskust: Harju, Pärnu, Jõgeva ja Järva. Osakonna juhataja rääkis, et näiteks Raplamaa ja osa Läänemaast kaaluvad liituda Harju keskusega. Põlva ja Tartu maakonna puhul on aga võimalik, et liitutakse Jõgeva keskusega.

„Kui ei soovita liituda olemasoleva keskusega, võivad KOVid ise moodustada ühistranspordikeskuse, mille puhul on tegu riigiosalusega MTÜga. Selle võib asutada ka mitme maakonna peale,“ jätkas ta võimaluste tutvustamist. „Üks mõte oli, et Ida- ja Lääne-Viru võiksid moodustada ühe keskuse, sest keskuste ülalpidamine on suhteliselt kulukas. Kuid see on siiski omavalitsuste otsus.“

Teised variandid

Kolmanda võimalusena tõi Williamson välja, et ühistransporti võivad korraldada ka ühinenud omavalitsused ise, ilma riigi osaluseta. Selliselt saaks ühistransporti korraldada näiteks omavalitsusliit, luues enda alla vastava üksuse.

Neljandaks variandiks on, et kui mõne maakonna KOVidele ei sobi ükski ülalkirjeldatud võimalus, jääb maakonnas liinivedu korraldama Maanteeamet. Willamson nentis, et seda võimalust nemad pikemas plaanis ei soosi, ent kui 1. oktoobriks ei jõuta keskuseid moodustada, siis esialgu korraldab ühistransporti Maanteeamet.

Rakvere linnapea Mihkel Juhkami kommenteeris, et 1. oktoobriks meie maakonnas otsuste langetamine ei ole tõenäoline. „Lääne-Virumaal on sisuliselt seitse KOVi, kes ei tea, mis haldusreformi raames saama hakkab. Maanteeamet peab siin piirkonnas arvestama, et ühistransporti tuleb korraldada ka 2018. aastal,“ sõnas Juhkami.

Männik rõhutas, et otsuse tegemisega ei peagi kiirustama. „Oleme sellega arvestanud, et ühinemistega on praegu palju jooksmist. Kui kohalikud omavalitsused on hea lahenduse välja töötanud, siis anname korraldamise üle.“

Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson ja Maanteeameti juhtivekspert Mika Männik tutvustasid VIROLi koosolekul edasisi samme seoses ühistranspordi korraldamisega maakondades. Foto: Liisi Kanna