Ukuaru muusikamaja sai esimese tornikiivri

Rakverre rajatava riiklikult tähtsa kultuuriobjekti, Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamaja ehitus on jõudnud olulise verstapostini. Eile lõunal pandi paika esimene, Kastani puiestee poolne loodetorni kiiver, mis ootas oma aega 85 pikka aastat.

Hoone ehitaja, OÜ Revin Grupp objektijuht Ergo Rebane kinnitas, et kõik läks väga hästi: „Tegelikkuses me tegime täna Rakvere linnas ajalugu! Kõik oli tasemel, kõik sujus väga hästi. Korraks tekkis paus, oli liiga kõva tuul üleval, aga kraanajuht oli tasemel ja kõik läks hästi. Ma olen väga õnnelik!“

Rebase sõnul on põhiline, mida praegu torni üles tõstmisega tehakse see, et täidetakse tühimik aastate 1940–2025 vahel. „Sellepärast on loodetorni otsas oleval lipul aastanumber 2025 ja idatorni lipule tuleb aastanumber 1940. See on hästi oluline moment – just mõeldes, miks see kirik toona lõpuni ehitamata jäi,“ kinnitas ta.

Torni ehitamisega oli seotud kolm firmat: Mevon, kes tegi metallkarkassi; LR Katused OÜ, kes kattis selle plekkiga ja Revin Grupp, kes vastutas kõige muu eest. Tornitippu ehitiva lipu valmistas AS Rakiste Tehas. Kõik torni ehitamisesse ja valmimisse panustanud ettevõtted on kohalikud. „Nii et tornikiivris on Rakvere hing,“ sõnas objektijuht.

Järgmiseks hakatakse tornikiivri allossa ehitama n-ö metallist „kleiti“, mida ei ole koos torniga maa peal võimalik ehitada. Tornikiivril on näha veel tõsteaasu, mille koht jääb praegu plekitamata, kuni teine torn ka paika pannakse.

Tunnustatud arhitekt Alar Kotli projekteeris hoone Eesti vabaduse kirikuna 1935. aastal, tähistamaks Eesti Vabariigi iseseisvuse 20. juubelit. Kirik sai peaaegu valmis, ehkki tornikiivrite ja kantseleitiiva ehitus väljaku ääres lükati rahapuudusel edasi ja kiriku krohvimiseks polnud aega, ning õnnistati sisse 16. juunil 1940, vahetult enne Punaarmee sissetungi Eestisse. Paraku jäidki toona need tööd tegemata.

Seni oli lõpuni ehitamata jäänud kirik üks vähestest kahe tornikiivriga sakraalhoonetest Eestis, mis ei ole veel sakraalehitisele sobilikus kasutusfunktsioonis taastatud. Ukuaru muusikamaja arhitektuurne lahendus taastab kirikuhoone väärikal moel, ehitades välja ka algselt plaanitud tornikiivrid ja väärtustades seega Eesti arhitektuuripärandit.

Rakvere linnapea Triin Vareki sõnul on tegemist ajaloolise hetkega mitte ainult Rakvere linna ja Lääne-Viru maakonna, vaid kogu Eesti jaoks. „Vabaduse kirikuks ehitatud hoone, nii nagu Alar Kotli selle kunagi planeeris, on saanud esimese kõige olulisema sammu oma täiuslikkuse saavutamise teel. Kutsume Ukuarut hellitavalt muusikakirikuks, aga see hoone ei ole ju kunagi olnud ilma tornikiivriteta täiuslik. See on väga märgiline sündmus!“ lausus linnapea.

Kohapeal viibinud Rakiste Tehase tootmisjuht Rauno Virunurm ütles, et messingist lipu valmistamisega oli ettevõttes ametis 4–5 inimest: „Uhke tunne on seda vaadata! See oli meie jaoks väga eriline töö, mida tegime esmakordselt. Aga tundub, et õnnestu hästi.“ Lipp kaalub oma paarsada kilo ja on neli meetrit pikk.

Ergo Rebane lisas, et juba õhtul tõstetakse idatorni karkass tellingute sisse ja hakatakse seda ehitama. „Loodame, et mai alguseks saame teise torni ka üles,“ lausus ta.

Kolme saaliga muusikamaja keskmeks on ligikaudu 500 inimest mahutav kontserdisaal. Lisaks on hoones 120-kohaline kammersaal ja harjutamiseks mõeldud tantsusaal. Esimesele korrusele on kavandatud galerii, mis võimaldab tuua Rakverre väärikaid näitusi. Muusikamajas saab esitada nii suuremate koosseisudega kui ka kammerliku formaadiga kontserte, korraldada näitusi, arendada huvitegevust, pakkuda ruume tantsu- ning muusikakollektiividele jms.

Muusikamaja arhitektuurse lahenduse autorid on arhitektid Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar ja Anne Kose. Projekti jaoks tulid arhitektid kokku Stuudio KAH OÜ nime all.

Eesti Kultuurkapital toetab Ukuaru muusikamaja ehitust 21 miljoni euroga ja see valmib 2025. aasta lõpus.

Kuulutaja