Üle 600 ajateenija andis Tapal truudusevande
15. detsembril tähistati 1. jalaväebrigaadis piduliku rivistusega 100 aasta möödumist pioneeripataljoni asutamisest. Rivistusel andis truudusetõotuse ka üle 400 pioneeripataljoni sõdurioskuste baaskursuse lõpetanud ajateenija ning neile lisaks Viru ja Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad. Kokku andis 1. jalaväebrigaadis nädal tagasi truudusevande üle 600 ajateenija.
Seidi Lamus-Tšistotin
1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm ütles oma kõnes ajateenijatele tere tulemast riigikaitsjate hulka, kuid lisas: „See on ühe pika teekonna algus – peagi alustate oma erialaõpet ja seejärel algab reservväelase põli, mis kestab vaid 60. eluaastani.“
Samuti rõhutas kolonel Palm oma kõnes, et sõdur peab olema agressiivne – vähemalt nii palju, et enda eest seista. Näiteks tõi 1. jalaväebrigaadi ülem juhuse, kus paljud reservõppekogunemisele tulnud mehed jäid õhtusöögita, sest ei teadnud, kus asub söökla – just selleks ongi vaja agressiivsust, et mitte hätta jääda.
Lisaks rivistusele võttis pioneeripataljon oma aastapäeval kasutusse uue vapi ning käiseembleemi. „100. aastapäeva tähistamise teevad pioneeripataljoni jaoks eriliseks nii see, et sõduri baaskursuse lõpetab pataljoni koosseisus esmakordselt niivõrd palju ajateenijaid, kui ka see, et pataljon hakkab tänasest kasutama oma tunnusena uut vappi ja käiseembleemi. Samuti kannab tänasest pataljoni lipp taas tunnustusena Vabadussõjas osalemise eest niinimetatud lahingulinti ehk vabadusristi teise liigi linti,“ ütles pioneeripataljoni ülema ülesandeid täitev major Priit Heinloo.
Pataljoni aastapäeva tähistamine algas kell 10 piduliku rivistusega, kus üle 400 oktoobris teenistusse astunud pioneeripataljoni ajateenija andis kaitseväelase truudusetõotuse. Tõotuse andmist olid jälgima kutsutud ajateenijate pered, sõbrad ja lähedased, kel oli hiljem võimalus tutvuda pioneeripataljonis kasutatavate ning Tapal paiknevate liitlaste relvastuse ja tehnikaga.
Aastapäeva olid tähistama oodatud ka pioneeripataljonis teeninud reservväelased, kel oli võimalus osaleda ajalooseminaril, kus pioneeripataljoni ajaloost ja arengutest rääkisid ajaloolane Igor Kopõtin, kolonelleitnant Raul Kütt, kolonelleitnant Antti Viljaste ning kolonelleitnant Marek Värk.
Pioneeripataljoni asutamise kuupäevaks loetakse 1917. aasta 15. detsembrit, kui Eesti diviisi koosseisus formeeriti diviisiülema kohusetäitja alampolkovnik Jaan Sootsi määrusega insenerirood. Esimesed ajateenijad saabusid pioneeriallüksuste välja õpetamiseks Tapale 2002. aasta jaanuaris, toona veel suurtükiväegrupi koosseisus olnud pioneerikooli. Pioneeripataljon taasloodi 2004. aastal.
Sellel nädalal alustasid baaskursuse läbinud ajateenijad erialakursustega.
1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm (vasakul) ja pioneeripataljoni ülema ülesandeid täitev major Priit Heinloo. Foto: Eesti Kaitsevägi
