Üle poole Eestimaast sai taas kaetud värskete ortofotodega

Maa-amet avaldas oma 30. tegevusaasta künnisel uued ortofotod, mis katavad üle poole Eestimaast hõlmates suuremad asulad ja lõunapoolse osa. Ortofotod on tehtud 2019. aasta kaardistuslendudel kogutud materjali põhjal ja neid saab vaadata Maa-ameti geoportaalis.

„Maa-amet tähistab tänavu oma 30. tegevusaasta täitumist. Tänu aastatega täiustunud tehnikale ja kogemustele on ortofotode kvaliteet pidevalt tõusnud,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Ka ortofotode kasutusvaldkond üha laieneb, neid ei kasutata ainult kaardistamise alusmaterjalina, vaid ka põllumajandustoetuste kontrollimisel, juriidilise tõendusmaterjalina ja planeeringute alusena, aga ka ettevõtlustegevuse kavandamisel ja mujalgi,“ lisas Tiits.

Ortofotode lahutusvõime jääb vahemikku 10–25 sentimeetrit, tiheasustusaladel on see suurem ja hajaasustuses väiksem. Sellise lahutusvõime juures on ortofotolt lisaks hoonetele ja teedele eristatavad väiksemad rajad, aiad, okas- ja lehtpuud jne.

Ortofotodega saab tutvuda Maa-ameti kaardirakenduses või WMS-teenuses. Need on saadaval ka avaandmetena.

Ortofotode puhul on tegu töödeldud aerofotodega, mis kajastavad looduses esinenud olukorda ülelennu hetkel. Ortofotode aluseks olevad aeropildid ja kõrgusandmed on kogutud spetsiaalsete kaardistuslendude käigus, mida tehakse igal aastal poole Eestimaa kaupa – kordamööda Eesti põhja- ja lõunapoolne osa. Suuremate asulate ortofotod uuendatakse igal aastal. Kaardistuslennud toimuvad ilusa ilmaga kevadel ja varasuvel, mil maa on vabanenud lumikattest ja taimestikuga veel katmata.

• 10-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega asulad: Tallinn ja suur osa Harjumaast (Keila, Saue, Harku, Keila-Joa, Klooga, Kiili, Vaida, Aruküla, Raasiku, Luige, Maardu, Viimsi, Lagedi, Loo, Jüri, Assaku, Kangru, Tabasalu jt), Tartu, Pärnu, Sillamäe, Kunda, Rakvere, Aseri, Haljala, Väike-Maarja, Jõgeva, Mustvee, Järva-Jaani, Tapa, Paide, Türi, Kuusalu, Kehra, Kohila, Rapla, Märjamaa, Haapsalu, Kärdla, Paldiski, Loksa.
• 16-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega asulad: Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Püssi.
• 20-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega kevadine lehevaba lend katab lõunapoolset osa Jõgevamaast, Tartumaad, Põlvamaad, Võrumaad, Valgamaad ja idapoolset osa Viljandimaast.
• 25-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega suvine lend katab Saaremaad, suuremat osa Pärnumaast ja läänepoolset osa Viljandimaast.

Kuulutaja

Kaardil on näha, millise ruumilise lahutusvõimega fotod eri piirkondades tehti. Foto: Maa-amet