Ulmeklassika sünnihetkest alates
Hea uudis filmisõpradele – kinod avatakse taas 24. maist. Senikaua aga tuleb kinonälga veel telepildi vahendusel leevendada.
Margit Adorf
Esmaspäeval, 17. mail kell 20 on TV3 eetris ulmefilm „Avatar“ (2009), mida võib klassikaks nimetada juba sünnihetkest alates. See on küll tõeline kinofilm, suurelt ekraanilt ja 3D versioonis annab raputava elamuse, kuid kuna see ei ole siiski üksnes eriefektidele üles ehitatud ulmemärul, vaid siin on väga olulisel kohal ka hingeminev stsenaarium, siis võin julgelt väita, et elamuse saab kätte ka teleri vahendusel.
Režissööriks on filmil kassahittide-guru James Cameron, keda ulmehuviline teab veel näiteks Terminaatori esimese kahe filmi ja Alieni järgi, märulisõber Rambo järgi ja romantikafilmide austaja „Titanicu“ järgi. Kõik mainitud filmid on omas žanris tipptasemel linateosed ja „Avatar“ ei jää neile kuidagi alla.
Cameron on geniaalne filmilavastaja ja „Avataris“ on ta kokku põiminud mitme erineva žanri elemente – vinged eriefektid, märul, romantika, ühiskonnakriitika. Stsenaarium on mitmekihiline ja tugev, sestap soovitan filmi vaadata ka neil, kellele ulme muidu võõraks jääb.
Loo tegevus toimub 2154. aastal, mil inimkond on Maa ressursid ära kasutanud ja suundunud loodusressursse hankima teistele planeetidele. Planeedil Pandora kaevandatakse väärtuslikku maaki, seal aga elavad sininahksed inimesesarnased olendid, kes asjaga sugugi rahul ei ole. Nad on loodusrahvas. Maa teadlased uurivad neid, kehastudes nendesarnasteks. Siin areneb välja mõistmine ja armastus, mille kohal ripub inimrassi rahaahnuse sünge vari.
Rohkem ma sisust ei räägi, kindlasti leidub inimesi, kes ei ole filmi veel kunagi näinud. Vaadake, see on omaette kogemusrännak. Lugu ise ei ole küll nii originaalne, et konkreetselt seda konfliktsituatsiooni kuidagi uudseks nimetada, kuid see on hästi läbi komponeeritud ja haigutama ei tohiks küll kedagi ajada. Film on läbi aegade üks kalleim ja põhjalikumalt ettevalmistatud linateoseid ning see tõi ka vastavalt kassaedu tagasi.
„Avatar“ troonis kassaedu poolest edetabeli tipus kümme aastat. Film noppis kolm Oscarit – eriefektide, operaatori- ja kunstnikutöö eest. Parima filmi ja parima režissööritöö eest pälvis see aga Kuldgloobused. Kõiki muid preemiaid ei jõua üles rivistada.
„Avatari“ hakati ette valmistama 1994. aastal, Cameron kirjutas siis esmase stsenaariumi ja lootis filmi valmis teha pärast „Titanicut“. Stsenaarium jäi aga seisma, sest toonased arvutigraafika võimalused ei olnud veel nii arenenud, et oleks saanud luua piisavalt heal tasemel visuaalset efekti, mida Cameron soovis.
Filmi sininahad räägivad oma keelt. Selle kallal asus meeskond tööle 2005. aastal, aasta hiljem algas töö teise planeedi elu esmase stsenaariumi kallal. Kinodesse jõudis film emakordselt 2009. aasta detsembris. Kohe sai välja öeldud ka see, et „Avatarile“ tulevad järjefilmid.
Esialgse plaani kohaselt pidi „Avatar 2“ esilinastuma käesoleva aasta detsembris, kuid see on muidugi pandeemia tõttu edasi lükatud. Küll aga võin kinnitada, et „Avatar 2“ on valmis filmitud ja lõpule on jõudmas ka „Avatar 3“ võtted. Siiski, „Avatar 2“ esilinastus on praegu välja hõigatud 2022. aasta detsembriks. Lubatud on teha veel järgesid, kuid jääme esialgu selle juurde, et kolm osa on valmis või peaaegu valmis.
Kuigi esimene „Avatar“ on tänaseks juba üle 10 aasta vana, võib öelda, et see mõjub ka praegu vaadates värskena. Kindlasti on see muutnud filmiajalugu ja mõjutanud tervet generatsiooni tulevasi filmitegijaid. Ühtlasi on see hea näide sellest, et sul ei pea olema mingit senirääkimata ülioriginaalset lugu, kuid kui sa esitad selle nii, et see inimesi kõnetab, siis sind saadab edu. Ja muidugi on tegemist sadade inimeste koostöö vaimustava viljaga.
Sininahad, kes elavad planeedil Pandora. Foto: pressimaterjalid
