Ütle telefonis suure raha lubajale „Ei, aitäh!“
Ainuüksi möödunud aasta detsembris kaotas üle 100 inimese Eestis petturitele pea 1,2 miljonit eurot. Ilma on jäädud erinevatest summadest, suuremad neist üle 100 000 euro. Kõik need inimesed on meie kaasmaalased, naabrid, sõbrad ja tuttavad. Nii juhtus näiteks väikeettevõtja Toomasega, kes jäi ilma kõigist aastatega kogutud säästudest, laenas olukorrast pääsemiseks veel juurdegi, ent ka selle raha said petturid temalt kätte. Kokku kaotas mees 145 000 eurot. Miks me sellistel asjadel küll endiga juhtuda laseme?
Katrin Talihärm
Pangaliidu tegevdirektor
Petturid, kes tutvustavad end investeerimisfirma esindaja, pangatöötaja või viimasel ajal järjest sagedamini ka politseinikuna, on väga veenva jutuga, vahel ähvardavad, vahel mesikeelsed, vahel hirmutavad raha kaotamisega pangaarvelt, vahel ahvatlevad võimalusega vähese ajaga palju lisaks teenida. Pettur võtab ohvri õnge palju lihtsamalt, kui me ettegi kujutame.
Oskuslikud investeerimispettused
Eesti Pangaliidu poolt tellitud Norstati uuringust selgub, et peaaegu kõik ehk 93% 18-64 aastastest Eesti inimestest on investeerimis- ja pangapettuste teemast kuulnud või sellega kokku puutunud. Isiklikult on teemaga ühel või teisel moel kokku puutunud 23% ehk pea 185 000 Eesti inimest.
Kahjuks ei tähenda suur teadlikkus alati seda, et oleme pettuste eest kaitstud. Investeerimispettused on tänapäeval väga nutikad. Petturid loovad internetis oma „firmadele“ kodulehed, mis näevad välja nagu päris ja näitavad, justkui teeniks nende ettevõttesse paigutatud raha väga lühikese ajaga suurt tootlust. Nii pannaksegi heausklik telefonile vastaja uskuma, et „investeering“ on väga tulus ja „investeerides“ teenid väga ruttu palju raha.
Mõned petuskeemid viiakse läbi nii oskuslikult, et esmapilgul võivad isegi asjatundjad alt minna ja uskuma jääda. Sageli väidavad petturid, et helistavad välismaalt ja seegi lisab nende jutule usutavust. Enamasti kõnelevad kelmid telefonis vene keelt, räägivad enesekindlalt ja soravalt. Reeglina palutakse inimesel asi enda teada jätta, sest tegu olevat isikliku pakkumisega. Ja otsustama peab kiiresti, lausa kohe, kuna selline võimalus kaua ei kestvat! Sageli palutakse inimesel kas petturitele ülekanne teha või laadida oma arvutisse ekraani jagamise tarkvara, mille abiga saab pettur võtta kontrolli ohvri arvuti üle.
Kuidas ennast kaitsta? Kõige lihtsam – kui võõras inimene helistab ja tahab Sinuga Sinu rahast rääkida, ütle lihtsalt „Ei, aitäh!“ Ja ära unusta, et kui mingi raha teenimise võimalus tundub ulmeliselt hea, siis see enamasti ongi ulme, väljamõeldis!
Päris pangatöötaja ei küsi mitte kunagi PIN-koodi!
Lisaks uskumatutele investeerimispakkumistele väidavad petturid tihti, et helistavad pangast ja tegutsevad selle nimel, et hoida ära Sinu kontol toimuvaid pettusi ja sealt raha ära kandmist. Inimeselt küsitakse pangakontole ligipääsu võimaldavaid kasutajatunnuseid ja PIN-koode või pangakaardi andmeid. Meeles tuleb pidada, et päris pangatöötaja ei küsi kliendile helistades MITTE KUNAGI interneti- või mobiilipanka logimiseks vajalikke andmeid! Mida tahes teile helistades ka ei väideta – ka pettuse ära hoidmiseks ei nõua pank teilt nii kontole ligipääsemiseks vajalikke andmeid. Kui seda küsitakse, on ALATI tegu pettusega. Küll aga tasub meeles pidada, et kui inimene ise panka helistab, tuleb ennast identifitseerida ja siis võidakse PIN-koode küsida küll. Ehk kokkuvõttes, lühidalt ja selgelt – kui pank ise helistab, teab helistaja, kes Sa oled ja Sinult isiku- ega kontoandmeid ei päri. Kui Sina panka helistad, peab aga pank aru saama, kes helistab ja seepärast palutakse enda isik tuvastada.
2021.a. jooksul langes investeerimis- ja maksepettuste ohvriks kokku 1157 kaasmaalast, kes loovutasid petturitele ligi 9 miljonit eurot. Politsei andmetel kaotasid 842 inimest kokku 4,8 miljonit, reageerides kõnele, kus helistaja esitles end kui pangatöötajat, kel on vaja logida kliendi kontole. Investeerimispettuse ohvriks langes 315 inimest ja kahjusumma ületas nelja miljonit eurot. Need on väga kurvad numbrid, aga me kõik saame end sellest eest hoida.
Kui keegi helistab Sulle ja pakub võimalust ülehomseks väga rikkaks saada või nõuab kiiresti Sinu pangakontole ligi pääsemise andmeid, et kahtlasi makseid ära hoida, ütle lihtsalt „Ei, aitäh!“ ja pöördu oma kodupanka abi ja nõu saamiseks.
Rohkem infot, kuidas pettustest hoiduda, leiad Pangaliidu veebilehelt „Ei, aitäh!“
