Uue kriminulli tegevus toimub Haljala valla mõisates

Suve hakul ilmus kriminaaljutustus „Risti soldati mõistatus“, mille autor Ain Kütt pani loo kirja kohvikuleti ääres seistes.

Tõnu Lilleorg

Raamatu lehtedel rullub lugejate ette mõrvajuurdlus, mida teostab Sagadi mõisnik Paul Eduard von Fock, abilisteks mõisavalitseja Wagner ja Annikvere mõisapreili Mariana Juliana von Nottbeck. Pärast härrasrahva pidu Vihula mõisas leitakse mürgitatuna Karula mõisnik Justus von Brevern. Peagi leitakse järvest tema tõld veel kahe surnukehaga, mis kuuluvad mürgitatu kutsarile ning saeveskis hukkunud talupojale.

Hilistes kahekümnendates Fockil, kes alles aastakese eest on saanud Sagadi mõisnikuks, tuleb uurimine enda peale võtta. Esialgu koguneb mõistatusi rohkesti ja mõrtsukale jälile saamine osutub tõeliseks väljakutseks. Tegevus kandub mitmesse lähikonna paika, sealhulgas Palmsesse, Haljalasse, Oandule ja Karulasse.

Istus sama laua taga

Raamatu autor Ain Kütt on hariduselt ajaloolane ja töötab Sagadi mõisa muuseumijuhina. Oma sõnutsi sai ta jutustuse maailma loomisel toetuda Sagadi, Vihula ja Palmse mõisakompleksidele tänasel kujul, sest need on restaureeritud ja sisustatud ajastutruult. Sagadi mõisas on mõistagi olemas see salong, kus Fock oma abilistega mõrvade üle juurdles.

Kütt istus selles ruumis laua taga ja püüdis tegelasi oma vaimusilmas ette kujutada. „Vaatasin nagu kõrvalt, mida nad teevad ja panin selle kirja,“ selgitas autor oma loomemeetodit.

Raamatu peapersoon Fock on tegelastest ainus, kes esineb raamatus oma täpse ajaloolise nimega, teiste tegelaste ajaloolise tõepärasuse taust on hõredam. Nende perekonnanimed kattuvad küll vastavates mõisates elanud aadlikega, kuid isikutena on nad kirjanduslikud väljamõeldised.

Samas kasutas Kütt raamatus ajaloolist tõsiasja, et Palmse mõisa von Pahlenite ja Sagadi von Fockide läbisaamine oli kehvapoolne, kuna mõlemad nägid teises konkurenti piirkonna mõjukaima mõisniku tiitlile.

Ajaloole lähemale

Oluliseks põhjuseks, miks raamatu kirjutamine ette sai võetud, nimetas Kütt soovi tutvustada mõisakultuuri pärandit, mille poolest Eesti rikas on. Ta usub, et põneva kriminulli vormis esitatuna jõuab ajalugu hõlpsamini inimesteni. Kütt on märganud, et inimeste huvi kunagise mõisaelu vastu on suur. Seda näitab küsimusterahe, mis mõisatuuril giididele esitatakse.

Ajaloohuvi rahuldamine just Sagadi kandis on hea mõte, sest Sagadist vaid seitsme kilomeetri raadiusesse jäävad ka Vihula ja Palmse mõis. Need kolm väga lähestikku asuvat mõisa moodustavad Eestis ainulaadse kolmiku, sest on kõik täielikult restaureeritud ja avalikus kasutuses. Mõisate tuntust on suurendanud seegi, et neid hoiti tänu Lahemaa rahvuspargile korras ja kasutuses nõukogude ajal. Tänasel päeval asuvad need mõisad kõik Haljala valla territooriumil.

Kütt alustas kirjutamist sündmustiku „ämblikuvõrgu“ paikapanemisega. Kirjutas vabadel päevadel ja suur osa tööst sai tehtud Tapa kohviku Tareke leti ääres püstijalu. „Seal tundus kõige mugavam kirjutada ja inimeste sagimine ümberringi mind ei morjendanud,“ märkis Kütt. „Kui kirjutada üksinduses, nagu kirjanikke arvatakse sageli tegevat, tuleks peale igavus,“ lisas ta.

Kütt nimetab mõisakriminulli kirjutamist parajaks avantüüriks. „Mõisateemast on vähe kirjutatud ja mõisakrimkasid pole Eestis õieti olnud,“ sõnas ta.

Laiemas vaates on Ain Küti raamat osa praegu õitsevast kodumaisest krimikirjandusest. Juhtiv raamatublogija Jaan Martinson nimetas teost „suurepäraseks üllatuseks“ ning kiitis autori ladusat sulejooksu ja värvikat olukirjeldust.

Oodata on lisa

Ain, millist tagasisidet oled saanud lugejatelt?

Põhiasi, mis nad ütlevad on: „Kirjuta veel!“. On natuke üllatav, et valdavalt on tagasiside olnud väga positiivne. Ühed ütlevad, et sündmustik on hästi huvitav, teistele meeldib olustiku kujutamine.

Kas siis tuleb jätku Focki tegemistele?

Põhimõtteliselt on kindel, et tuleb. Katsun leida aega niipea, kui kiire suvi mööda saab. Edaspidi tahan kasutada jätkuvalt kohalikku olustikku, sealhulgas sadamate ja mere teemat, kuna Sagadi mõisal oli oma kaubalaevastik.

Kuidas tunneks Fock end tänases Eestis?

Eks ta tunneks end väga hästi. Ta elas ju pika elu, mille jooksul muutusid ühiskondlikud olud. Ta oli selline vintske saks ja väga hea kohaneja.

Kes oli von Fock ajaloolise isikuna?

Paul Alexander Eduard von Fock sündis 1799. aastal Tapa mõisas ja elas 85-aastaseks. Juristidiplomi omandas ta Berliinis. Ta sai Sagadi mõisnikuks pärast isa surma 1827. aastal. Fock rajas Esku kabeli, mille juures olevale surnuaiale on ta maetud. Keskealisena veetis Fock mitmeid aastaid reisides, külastades ka Jaapanit ja Hiinat. Ta pidas kõrgeid riiklikke ameteid, sealhulgas eluaegset Eestimaa maanõuniku ja Eestimaa ülemkohtu presidendi oma. Raamatutegelasena on ta kujutatud ka „Risti soldati mõistatuse“ kaanel – mees, kes kannab kõrget kübarat.

Foto: Ants Heina raamatust „Sagadi mõis“