Vabadussõjas langenuid mälestati vaikuseminutiga

3. jaanuaril tähistati vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu 98. aastapäeva ning mälestati Eesti vabaduse eest võidelnuid.

Liisi Kanna

Kolmapäeval kell 10.30 peeti vaikuseminut ning helisesid kirikukellad, tähistamaks Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Vabadussõja relvarahu, mis hakkas kehtima täpselt sel kellajal 3. jaanuaril 1920. aastal. Langenute mälestuseks heisati riigilipud ning kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad asetasid pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti.
Tallinnas Vabadussamba juures toimunud mälestustseremoonial kutsus kaitseminister Jüri Luik inimesi üles tagasi minevikku vaatama ja tänumeeles meie esivanemate ja kaasmaalaste võitlust ning ohvreid Eesti Vabariigi vabaduse teel meenutama.
„Vabadussõjal on Eesti ajaloos eriline koht. See on ainus sõda eesti rahva ajaloos, kus võideldi oma lipu all oma riigi eest ja võideti. Võõra võimu murdmine ja oma riigi loomine on iga rahva ajaloos tähtsaim sündmus,“ ütles Luik.
Rakveres käisid Vabadussõja mälestusmärgi juures pärgi asetamas linnapea Marko Torm, VIROLi tegevdirektor Sven Hõbemägi, Viru maleva pealik kolonelleitnant Viktor Kalnitski ning mitmed teised maleva esindajad. Veteranide poolt lausus mälestussõnad Ruuben Lambur.
Mälestusteenistuse pidas Viru praostkonna praost, Rakvere Kolmainu koguduse vaimulik ning Viru maleva kaplan Tauno Toompuu. „Ma arvan, et see päev on oluline kõigile, olgu nad kaitseväelased, kaitseliitlased või tsiviilkodanikud. Vaherahule eelnesid väga rasked kaotused – Eestis oli Vabadussõja ohvriks üle 6000 inimese, neist 3588 langes lahingtegevuses,“ rääkis kaplan.
„See on selle hind, mida meie siin praegu naudime. See vabadus, mis meil käes on, ei ole tulnud niisama,“ rõhutas Toompuu. „Meie esimene kohus on mõelda neile, kes on selle nimel oma elu ohverdanud, et meil võiks olla see vabadus. Ja seejärel võiks olla küsimus – mida mina olen valmis tegema täna selleks, et see vabadus võiks kesta.“
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu, mille kohaselt pidi sõjategevus olema peatatud kuni 10. jaanuarini – pärast seda võisid mõlemad pooled uuesti alustada sõjategevust, teatades sellest 24 tundi ette. Õnneks sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping ning Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

Rakveres pidas Vabadussõja mälestusmärgi juures mälestusteenistuse Viru maleva kaplan Tauno Toompuu. Foto: Seidi Lamus-Tšistotin