Vabatahtlike seltsiliste tegevus jätkub MTÜ vormis

Torti lõikavad lahti Lääne-Virumaa vabatahtlike seltsiliste koordinaator Katrin Nõlvak (paremal) ja tema assistent Piret Saul-Gorodilov. Fotod: erakogu

Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud hange ja vabatahtlike seltsiliste kaasamise projekt saab läbi, kuid kõiki saavutatud tulemusi hakkab edasi koordineerima MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised.

Möödunud kolmapäeval kogunesid Lääne-Virumaa seltsilised tänuüritusele, kus tehti ühtlasi kokkuvõtteid saavutustest ja tunnustati koolituse läbinuid. Vabatahtlikke tulid tänama koostööpartnerid ja omavalitsuste esindajad.

Maakonna seltsiliste koordinaator Katrin Nõlvak tõi oma tänukõnes välja, et pooleteise aasta jooksul pakkusid seltsilised 2615 tundi kvaliteetaega eakatele ja erivajadustega inimestele kodudes ja hoolekandeasutustes. Eriline heameel oli koordinaatoril vabatahtlike üle, kes on otsustanud üllast tegevust jätkata, sest ega omaseks saanud inimesele ei saa öelda, et nüüd sai projekt läbi ja rohkem ma enam ei tule.

Lääne-Virumaa kõige staažikam vabatahtlik seltsiline Hilja Rutnik osales juba pilootprojektis ja on toeks 84aastasele abivajajale. „Üksi ei saa ta enam poodi minna. Pea võib hakata ringi käima. Pärast istume ja räägime juttu ka,“ kirjeldas Hilja oma tegemisi. Küsimusele, miks ta, ise pensioniealisena, sellega tegeleb, vastas kena proua: „Siiras rõõm on, kui saad vajalik olla.“

Kõige staažikam seltsiline Hilja Rutnik, kes osales juba pilootprojektis.

Rakvere vallas tegutsenud seltsilisi tänas vallavanem Maido Nõlvak ja tõi välja, kui tähtis on ennetustöö, millega seltsilised kõige otsesemal kujul tegelevad. Ta rääkis, et kõrvalabi seltsilise näol aitab kaasa varajasele märkamisele ja koguni vältida eaka hoolekandeasutusse paigutamist. Vallavanem lisas, et kõigi olemasolevata vabatahtliku tegevuse vormide kõrval hakkab sotsiaalvaldkonna vabatahtlikkus järjest olulisemat rolli omandama koguni riigikaitses. „Kui juhtub, et nooremad peavad oma rahvast kaitsma asuma, siis on oluline anda neile kindlustunne, et koju jäänud eakad omaksed pole unarusse jäetud. Seltsiliste tegevus peab olema igal juhul koordineeritud, toetatud ja koolitustega kaetud,“ lausus Nõlvak.

Lääne-Virumaal hakkasid seltsiliste kogukonnamudelit arendama Lasila, Vaeküla ja Muuga piirkonna esindajad, keda nõustatakse samuti hanke raames. Hanke üle-eestiline projektijuht Krista Pegolainen-Saar tõi oma e-kirjas välja numbreid ja fakte: „Meil on koostöö 60 omavalitsusega, 1787 abivajajaga tegeleb üle Eesti üle 500 vabatahtliku. Kaasatud on üle 30 kohaliku kogukonna, kes on võtnud südameasjaks tegeleda oma eakatega nii personaalset kui ka gruppides. Hanke raames on välja töötatud kogukonnas rakendatava sotsiaaltöö mudel, kellele pakutakse koolitus- ja arutelupäevi. Lisaks on käimas seltsiliste koolitajate koolitus, mille lõpetajad saavad kohe asuda praktiseerima.“

Kõige olulisemaks pidas projektijuht sõnumit, et vabatahtlike seltsiliste hanke õigusjärgne jätkaja on MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised, mille suurim ressurss on vabatahtlikud, keda tuleb hoida.

Kuulutaja