Vaeküla Kooli saatus on lahtine
Viimatisel Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu koosolekul arutleti uue suuna üle haridusliku erivajadusega õppuritele hariduse andmises – erakoolide asemel panustatakse tavakooli kaasamisse. Seejuures on meie maakonnas tuliseks küsimuseks Vaeküla Kooli tulevik.
Liisi Kanna
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 koolivõrgu programmi raames toetatakse koolipidajad haridusliku erivajadusega (HEV) õppurite kaasamisel tavakooli, väikeinvesteeringuid koolikeskkonda rahastatakse 9,5 miljoni euroga.
„Praegu on ligi neljandik põhikooli õpilastest mingil moel erivajadusega. Muret tekitab, et ka haridusliku erivajadusega laps peaks saama õppida kodulähedases koolis,“ selgitas Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna peaekspert Pille Vaiksaar. „Valik, kas laps õpib kodulähedases koolis või erikoolis, on õigus teha vanemal.“
Uue suuna puhul on oluline just kaasatuse moment. „Elanikke on vähe ja kõiki vaja kaasata võimalikult palju. Kui klassis on erineva tugevusega õpilasi, saame panna nad ühistöid tegema,“ nentis Vaiksaar ning lisas, et selline mall kandub ka ühiskonda hiljem üle. Vaiksaar selgitas, et kui kooliajal õpilased ära eristada, siis ei ole mõtet nende täiskasvanuks saamise ajal oodata salliva ühiskonna kujunemist.
Õpilaste vähenemine
Lääne-Virumaal on hetkel kolm HEV kooli: Porkuni kool, Mihkli kool ja Vaeküla kool. Erikoolis õppijate arv maakonnas on kaheksa aastaga vähenenud 32 protsenti. Vaiksaar selgitas, et see tuleb nii õpilaste üldarvu vähenemisest kui kaasatuse suurenemisest.
Märgatavalt on vähenenud Vaeküla kooli õpilaste arv. Kui 2006/2007 aastal õppis koolis 148 last, siis praegu vaid 61.
„Seoses õpilaste arvu muutumisega muutub ka vajadus,“ lausus Vaiksaar. Sisuliselt on siinkohal juttu Vaeküla kooli sulgemisest. Seda, kas kool sulgetakse või liidetakse Porkuni kooliga, ministeeriumi esindaja veel öelda ei osanud.
Vaeküla kooli sotsiaalpedagoog ja hoolekogu esimees Maia Kärdla nentis, et koolipere peab oma tegemistes lähtuma sellest, kui kaua kehtib rendileping. „Vaeküla Koolil on kehtiv leping majaomanikega 2018.a juunini.“
Vaeküla kooli direktor Kersti Aasmets kommenteeris õpilaste vähenemist: „Kaasava hariduse kontekstis ei ole lihtsustatud õppekava (LÕK) õpilased enam riigi sihtgrupp, sest riik on võtnud suuna toetada rohkem raskema puudega õpilasi, kes vajavad spetsiifilisemat õpikeskkonda nagu näiteks on Porkuni koolis. Kuna riigi koolivõrgukava järgselt lõpetab Vaeküla Kool 2018. aastal riigikoolina tegevuse, pole haridusspetsialistide arvates lapse huvides alustada kooliteed koolis, kus saab õppida vaid paar aastat.“
Maia Kärdla tõi välja, et Vaeküla Koolis ei ole esimest klassi avatud kahel õppeaastal. Õpilaste arvu languse teise põhjusena nimetas direktor, nii nagu ka ministeeriumi esindaja, et vastavalt kaasava hariduse printsiibile õpetavad mitmed koolid oma piirkonna HEV õpilasi ise. „Meie koolis ei ole enam õpilasi viiest omavalitsusest ja neljast on vaid üks-kaks õpilast.“
VIROLi roll
Tulevikku vaadates nentis Aasmets, et näeb vajadust kooli järele, nagu on Tartus Herbert Masingu Kool ja Tallinnas K. Pätsi Vabaõhukool, kus õpivad autismispektri häiretega, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilased. „On ka LÕK-õpilasi, kellel sellised kaasnevad erivajadused – neid on väga keeruline sobitada tavakooli keskkonda. Selliseid õpilasi on oluliselt rohkem, kui eelnimetatud koolid vastu võtta suudavad,“ selgitas direktor.
„Need õpilased vajavad rahulikumat õpikeskkonda ning tugispetsialiste, kes koheselt probleemide korral abi osutavad. Vastasel juhul hakkab nende eripärane käitumine ka kaasõpilaste õppetööd häirima, eriti siis, kui töö toimub samas klassiruumis. Sirmiga õpilaste eraldamine ei ole mõistlik lahendus,“ nentis Aasmets.
Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) koosolekul tõstis Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev esile Vaeküla kooli n-ö VIROLi tiiva alla võtmise idee.
Pille Vaiksaar nentis, et keelatud see ei ole, kuid riigi suund on ikkagi teine ning kui tõesti ei ole võimalik tavakooli vastavaid tingimusi luua, siis jäävad riigikoolid, mis neid võimaldavad.
VIROLi tegevdirektor Sven Hõbemägi kommenteeris, et Vaeküla Kooli sarnase asutuse loomist liidu poolt eraldi arutatud ei ole, kuid selle üle peab tõsiselt mõtlema. Samas nentis Hõbemägi, et lähima kahe aasta jooksul ei ole see kuigi realistlik, sest riigireformi ja haldusreformi kontekstis on palju segast, näiteks mis saab omavalitsusliitudest kui koostööorganitest üldse.
Omavalitsusjuhtidele andsid Vaeküla Kooli olukorrast ülevaate kooli sotsiaalpedagoog ja hoolekogu esimees Maia Kärdla (paremal) ning koolipsühholoog ja HEV-koordinaator Riina Türkel (vasakul). Foto: Liisi Kanna
