Väike-Maarja keskus sai korda
Tarkusepäeval avati Väike-Maarja aleviku uuenenud keskosa, mille ehitusega alustati sügisel. Idee Georg Lurichi ausambaga väljakust tekkis aga juba umbes 20 aastat tagasi.
Liisi Kanna
Lisaks Väike-Maarja keskväljakule, millel ilutseb juba kevadest saadik suurmehe Georg Lurichi kuju, anti uuendustööde käigus värske ilme sealsete tiikide ümbrusele. Rekonstrueeriti tiikide lagunevad betoonääred, rajati jalakäijatele mõeldud alasid, muutusid liikluskorraldus ja parkimisalad, uuendati kõrghaljastust. Keskväljak ja puhkeala said ka uued valgustuslahendused.
Kasvatab kogukonnatunnet
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla märkis üritusel peetud sõnavõtus, et just esimene september on paiga avamiseks igati sobilik. „Oli ka Lurich inimene, kelle eesmärk oli haritud ja terve rahvas. Nii et tarkusepäeval on täpselt see õige aeg avada Lurichi väljakul Väike-Maarja keskosa,“ sõnas Kesküla.
Vallavanema sõnul täheldas ta sümboolsele avamisele eelnenud nädalate jooksul alevis ringi sõites ja jalutades, et tegelikult on avamine juba toimunud. „See väljak on omaks võetud – spontaanselt. Meie inimeste, nii noorte kui eakate poolt, kes siinsetel pinkidel istuvad ja väljaku teises otsas lauatennist mängivad. On näha, et seda nauditakse,“ rõõmustas Kesküla.
Ta leidis, et väljaku teostumine on oluline ennekõike seepärast, et kasvatab kogukonnatunnet ja soovi kogukonda panustada. „Loodan, et nii nagu Tallinna linn, ei saa ka Väike-Maarja kunagi valmis. Siin on kohti, mida paremaks muuta, kohti, mis vajavad veel nii meie kui meie järeltulijate tegusid. See väljak on üks killuke selles suunas,“ lausus vallavanem.
Pikk saamislugu
Kui ehitustööd Väike-Maarja avaliku ruumi ümberkujundamiseks algasid eelmise aasta septembris ja Georg Lurichi monument sai paika tänavu aprillis, siis vägilase kuju valmis tegelikult 2014. aastal ning mõte sellest hakkas küpsema juba umbes 20 aastat tagasi.
Avamisel tunnustati eri etappides idee arendamisel ja teostamisel kaasa löönud inimesi, esmajoones selle algatajaid Georg Lurichi fondi halduskogust. Üks selle liikmeist, Sven Kesler, märkis, et mõte Lurichi koju, Väike-Maarjasse jõudmisest sündis üheksakümnendate teisel poolel.
„Esimeste konkreetsete visanditeni jõudsime sajandivahetusel, kui tegime uue planeeringu kogu sellele alale, mis ulatub praeguse õppekeskuse peahoone ette,“ meenutas Kesler. „Lurich pidi ootama oma aega natuke kauem, kui me arvasime, aga õnneks on täna see kõik täitunud ja võime südamest rõõmu tunda,“ lisas idee üks algatajaist.
Väike-Maarja keskosa lõpliku eskiislahenduse töötasid välja arhitektid OÜst Kamp Arhitektid, monumendi autoriteks on Kuno Raude ja Lembit Palm.
Arhitekt Kuno Raude meenutas, et tema kokkupuude kavandatavaga algas 2011. aasta lõpus, mil Sven Kesler teda kaasa lööma kutsus. Raude omakorda tegi ettepaneku koostööks skulptor Lembit Palmile. „Mul on ülimalt hea meel, et see idee, mille me projekti kätkesime, on täna teostatud,“ tundis arhitekt heameelt.
Mitmed rahastajad
Väike-Maarja avaliku ruumi väljaarendamise tööd teostas YIT Eesti AS. Kogumaksumus oli ligikaudu 1,6 miljonit eurot, EAS toetas projekti 935 000 euroga, ülejäänu oli Väike-Maarja valla omaosalus.
Georg Lurichi ausamba püstitamine läks kokku maksma ligi 135 000 eurot, 50 000 eurot sellest oli Hasartmängumaksu Nõukogu (Kultuuriministeeriumi) toetus, 65 000 eurot füüsiliste ja juriidiliste isikute annetused ning 20 000 eurot valla omaosalus.
Avaüritusele oli kogunenud hulk rahvast – inimesi jätkus nii tribüünile kui kogu väljaku äärde. Tasub märkida, et tribüünide trepiastmetel hakkavad lähitulevikus asetsema Lurichi monumendi püstitamisele kaasa aidanud annetajate ja toetajate nimetahvlid.
Foto: Liisi Kanna
