Valesti valitud suusk rikub kogu sõidumõnu

„Isegi maailma kalleima suusaga ei pruugi saada mõnusat emotsiooni, kui selle parameetrid ei vasta suusataja kasvule ja kaalule. Enamgi veel: ole kui hea määrdemeister tahes, valesid suuski ei saa kunagi piisavalt hästi pidama ega libisema,“ rääkis Rakveres suusavarustust ja jalgrattaid müüva Rattabaasi üks omanikke Kalle Kriit.

Aivar Ojaperv

„Valesti valitud suusaga, eriti klassikasuusaga võib juhtuda, et oled kui kännu taga kinni, määri kuidas tahes,“ lausus Kriit. „Ja kui sellise kogemuse osaliseks saab koolilaps või päris algaja suusataja, siis võib juhtuda, et huvi suusatamise vastu kaob kogu eluks. Seepärast soovitan soojalt: konsulteerige enne ostu kindlasti müüjaga. Suuskade puhul on väga oluline, et need vastaksid teie kehakaalule. Sobiva paari leidmiseks on igal asjalikul müüjal olemas mõõtevahend.“

Kallim suusk tahab rohkem hooldust

Suusatamise juures on oluline roll määrimisel. Ka tänapäeval, mil puusuusad ammu unustatud. Selleks aga, et määrimine õnnestuks, peavad – nagu eelnevalt juba mainitud – olema valitud õigete parameetritega suusad.

„Kõigepealt tuleb muidugi otsustada, kas soovite sõita uisku või klassikat,“ lausus Kriit. „On olemas ka kombisuusad, aga neid soovitan tõepoolest vaid neile, kes on n-ö algajad harrastajad. Pühapäevasuusatajale sobib uisustiil kindlasti rohkem, sest klassika vajab õiget tehnikat, mida on raske õppida, ja head füüsilist ettevalmistust.“

„Seejärel tuleb nõu pidada rahakotiga – kas soovite odavamaid või kallimaid suuski,“ jätkas ta. „Arvestada tuleb asjaoluga, et odavamaid suuski saab määrida kiirmääretega, kallimatele sobivad paremini parafiinmäärded. Kiirmäärded on reeglina odavamad kui parafiinmäärded. Odava-kalli suusapaari piiri tõmban 130 euro peale.“

Kriit selgitas, et sõltuvalt hinnaklassist on suuskade põhjaplastik erinev. „Odavatele suuskade määrimisel parafiinmäärdega suurt mõtet pole, sest suusapõhi pole piisavalt poorne ja kvaliteetne määre ei imendu ning selle omadused ei pääse maksvusele.“

N-ö odavate libisemist tagavate kiirmäärete suuskadele kandmisega saab hakkama igaüks. Kallimad määrded sisaldavad aga fluori ja nende suuskadele kandmiseks tuleb kasutada n-ö kuummeetodit. „Mida suurem fluorisisaldus, seda kallim on määre, aga ka libisemine on parem. Muidugi saab oskaja inimene ka kuummeetodiga ise hakkama, kuid kindlasti on selleks vaja stabiilset töölauda, suuskade kinnitamise klambreid, harja suusapõhjade puhastamiseks ja triikrauda. Unustada ei tohi ka ohutust, sest fluori sisaldavad määrded on üsna mürgised. Mõistlikum on lasta see asi ära teha spetsialistil.“

„Kui suusapõhjale tekivad valged või hallikad laigud, siis on kindlasti vaja kuummäärimist,“ lisas Kriit.

Kiirmäärded tagavad libisemise 5-10 kilomeetriks, kuumad parafiinmäärded 20-30 kilomeetriks.

Kaalukell aitab leida pidamisala

Omaette teema on klassikasuusa pidamismääre. Igal suusal on paine ja sellest sõltub ala, millele pidamismääre kanda. Kogenud suusataja suudab pidamisala üles leida ka katse- ja eksitusmeetodil, kuid ideaalset tulemust ei pruugi seegi anda. Lihtsam on suusad müüja juures üle mõõta. „Meil on selleks otstarbeks riistapuu, mida nimetame kaalukellaks,“ lausus Kalle Kriit.

„Lisaks paindele mängib rolli suusataja kaal, õigemini need ongi omavahel seotud,“ jätkas ta. „Kaalukellal saame suuskadele peale kruvida suusataja täpse kehakaalu ja seejärel ära mõõta, kui pikk ala suusapõhjast tuleb pidamismäärdega katta. Mõte on selles, et tõukamisel peab see pind vastu lund puutuma ja takistama tagasilibisemist, libisemisel on aga tänu suusa paindele lumest natukene kõrgemal ega takista libisemist.“

Muidugi sõltub palju ka suusataja stiilivaldamisest, oskustest ja füüsilisest võimekusest. „Sageli kuuleb pühapäevasuusatajalt kurtmist, et pidamine kadus ära või suusk ei pea. Põhjus võib olla aga hoopis suusataja füüsilistes võimetes, sest väsimusega hakkab tehnika kaduma või ei suuda suusataja piisavalt tugevasti suusatalda vastu maad vajutada,“ muigas Kriit.

„Suusk, selle parameetrid ja määrimine on tavainimese jaoks üsna keeruline teema. Tulge spetsialisti juurde, näiteks meie poodi, aitame riske hajutada. Ja veel üks soovitus: kui suusk on siiski vale ja pidamismäärimine kohe kuidagi ei õnnestu, siis määri need vähemalt libisema, on lõbusam. Tõusust saad kas või käärsammuga üles, aga kui allamäge ka libisemist pole, siis on suusatamine üks suur kannatus, mitte mõnus harrastus.“

FATBIKE

Uus asi jalgrataste maailmas on fatbike ehk jalgratta mõistes ülilaiade rehvidega sõiduriist. Ka Rakvere Rattabaasis on see riistapuu müügil ning Kalle Kriidi kinnitusel on mitu samasugust juba ka omaniku leidnud.

Fatbike sobib tänu oma laiadele rehvidele sõitmiseks seal, kuhu jalgrattal tavaliselt ei pääse: lahtisel liival, poristel metsateedel, isegi soos. Ja ka lahtisel lumel ning lörtsis.

ETV Ringvaade korraldas testi, kus reporter Hannes Hermaküla kihutas fatbike´il ja olümpiale pürgiv maastikurattur Martin Loo oma võistlusrattal. Kõva pinnasega lõikudel pühkis Loo Hermakülal pikalt eest, kuid lumepudrus tegi ilma eriettevalmistuseta Hermaküla vahe taas tagasi.

„Fatbike´iga saab sõita aasta ringi,“ kinnitas Kriit. „Asfaldil pole temaga äge, aga ekstreemsetes tingimustes küll. See ratas hakkas laiemalt levima 2014. aastal ja juba korraldatakse neile ka võistlusi. Eestiski on eeloleval suvel juba võistlusi, kus nendele peetakse eraldi arvestust.“

„Sõitmine vajab pisut harjumist,“ jätkas Kriit, kes oli ise teatavasti mõni aeg tagasi rattaproff maanteel. „See ratas kipub n-ö ujuma ja pööretel peab olema ettevaatlik, sest käitub teisiti kui tavaratas. Üksi on igav, parem võta väike seltskond ja piknikukorv kaasa ja mine metsa või liivaluidetele tšillima – see on tõesti mõnus.“