Valitsus kuulutas välja 669 reservväelase õppekogunemise
Kolmapäeval, 6. detsembril pidas valitsus erakorralise e-istungi, et kuulutada välja korraline lisaõppekogunemine OKAS 669 reservväelasele 6.–10. detsembrini. Kutsed reservis olevatele inimestele saatis laiali kaitsevägi.
Seidi Lamus-Tšistotin
Kaitseväe juhataja tegi ettepaneku kutsuda lisaõppekogunemisele OKAS 1. mehhaniseeritud jalaväebrigaadi 13. mehhaniseeritud jalaväepataljon. Reservväelaste kogunemiskohaks on Kaitseväe Jõhvi linnak, kuhu kutse saanutel tuli ilmuda mitte hiljem kui 7. detsembri hommikul. Etteantud ajaks tuli kohale üle 500 reservväelase.
„Soovin ette tänada kõiki kutse saavaid reservväelasi, nende tööandjaid, pereliikmeid ja lähedasi mõistva suhtumise eest. Kutsutute osalemine õppekogunemisel on äärmiselt tähtis,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Lisaõppekogunemine võimaldab Eestil kontrollida, kas oleme valmis vajadusel kiiresti riigikaitset tugevdama. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada kiirreageerimisvõime alates Vabariigi Valitsusest kuni formeeritavate üksusteni.“
Samuti nentis peaminister, et kuigi riik maksab õppekogunemisele tulevale reservistile hüvitist, on töötaja palgavahe kompenseerimine või siis säilitamine õppekogunemise ajaks märkimisväärseks panuseks ning eeskujuks teistele.
1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm selgitas, et toimub üksikmehe ja üksuse tasemel väljaõpe. „Pärast Jõhvi linnakusse kohale jõudmist antakse kätte kaitseväe varustus, liigutakse väljaõppe alale, toimub relvade sisselaskmine, uue varustuse tutvustus ning vana õpitu meelde tuletamine. Paari päevaga väga keerulisi manöövreid teha ei jõuagi,“ ütles Palm.
Vastavalt riigikaitseseadusele võib valitsus kokku kutsuda lisaõppekogunemise, mis võimaldab erinevalt tavalisest õppekogunemisest harjutada ja kontrollida kaitseväe reservüksuste lahinguvalmiduse saavutamist kiirendatud korras, ilma 120 päevase ette teatamiseta.
Samuti annab lisaõppekogunemise korraldamine võimaluse harjutada sõjalise valmisoleku otsustusprotsessi valitsuse tasemel. Üksuste erakorralist kontrolli praktiseeritakse ka teistes riikides. Lisaõppekogunemisega seotud kulu kantakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
Seoses ootamatu õppekogunemisega kinnitas ka ERGO kindlustuse esindaja, et nad katavad varem sõlmitud reisikindlustuslepingu alusel kaitseväe välkõppusele kutsutud reservväelaste ärajäävad reisid.
2016. aasta lõpus kehtima hakanud riigikaitseseadus kaasajastas Eesti riigikaitse põhimõtteid ning lisavõimaluse reservväelased 24 tunni jooksul kokku kutsuda. „Esimesele välkõppusele kohale ilmunute protsent oli küll kõrge, ent nii mõnelgi võis just õppuse ajal väljuva lennu tõttu kohus riigi ees täitmata jääda,” selgitas ERGO kahjukäsitluse juht Caterina Lepvalts.
Välkõppusele kutsumine on ootamatu ja ettenägematu sündmus, mis kvalifitseerub ERGO kindlustuses reisitõrke juhtumiks. „Kui kliendil on kutse saamise ajal kehtiv reisitõrke kindlustus, hüvitame reisiga seoses tehtud kulud,” lisas Lepvalts.
Ootamatusteks valmis olekuks on kõige targem reisikindlustus sõlmida kohe pärast lennu- või laevapiletite ostmist. Üsna sagedased on näiteks juhtumid, kus mõni päev enne reisile minekut selgub, et lennuajad on muutunud, lend sootuks tühistatud või reisiseltskonnast keegi raskelt haigestunud. „Täpselt samuti võib reservväelasi viimasel hetkel tabada ootamatu kutse kaitseväe reservõppusele. Paraku on siis kindlustuse peale juba hilja mõelda,” lisas Lepvalts.
Formeerimine Jõhvis. Foto: srs Siim Verner Teder / Eesti Kaitsevägi
